JUHTKIRI | Eesti eelarvepoliitika lõunaeuroopastub

 (50)

JUHTKIRI | Eesti eelarvepoliitika lõunaeuroopastub
Foto: Ago Tammik

Üleeile rääkis rahandusminister Toomas Tõniste riigikogus, et valitsus lähtub ka tulevikus konservatiivse eelarvepoliitika põhimõtetest. Eile avaldas Euroopa Komisjon prognoosi, mille järgi Eesti rikub tuleval aastal eelarvetasakaalu reegleid. Paistab, et need kaks asutust elavad erinevates reaalsustes.

Nägu, nagu oleks riigirahandusega kõik korras, aitab rahandusministril teha asjaolu, et sõna „reaalsus” pole kõnealuse lahkarvamuse puhul päris täpne. Jutt pole ju küsimusest, kas riigikassas raha on või ei ole, vaid tsükliliselt ja struktuurselt tasandatud eelarvepositsioonist, „lihtsamini” öeldes struktuursest eelarvepositsioonist. See näitab, kas pärast majandustsükli ning ühekordsete ja ajutiste tegurite mõju mahaarvestust oleks riigieelarve puudu- või ülejäägis. Need arvutused on hinnangulised ja võivad oluliselt kõrvale kalduda tegelikkusest.

Niisiis, ühest küljest on tegemist õiglasema, aga teisest küljest ka ebatäpsema mõõdikuga. Igatahes hinnatakse Euroopa Liidus liikmesriikide eelarvepoliitika vastutustundlikkust just selle mõõdiku järgi. Ja isegi selle veniva mõõdiku järgi hakkab kunagine riigirahanduse Euroopa meister lõunaeuroopastuma. Kreekastuma ei saa enam öelda, sest Kreeka riigieelarve on juba mitu aastat struktuurses ülejäägis (nagu ka meie kauaaegse eeskuju Saksamaa oma).

Kui rahandusministeerium pole nelja aasta jooksul suutnud Euroopa Komisjoni veenda, et meie arvestusmeetod on õigem, tuleks enda oma korrigeerida. Meie riigirahandus vajab tegelikku, mitte jutuks jäävat konservatiivsust – reservide kogumist heal ajal.

Euroopa Komisjoni prognoosi järgi kujuneb Eesti struktuurseks puudujäägiks tuleval aastal 1,4% SKT-st, rahandusministeeriumi prognoosi järgi ainult 0,25%. Kui õige on ministeeriumi prognoos, on endale ja teistele liikmesriikidele antud lubadused täidetud. Endale riigieelarve seaduses seatud kohustuse järgi ei tohiks struktuurne defitsiit ületada 0,5%, Euroopa Liidu reeglite järgi 1,0%. Kui paika peab Euroopa Komisjoni prognoos, rikume mõlemat lubadust.

Rahandusministeerium ja Euroopa Komisjon on Eesti majanduskasvu potentsiaali ja sellest tuletatud struktuurse eelarvepositsiooni „õige” suuruse suhtes eriarvamusel olnud juba aastaid. Nende aastate jooksul on ametis olnud neli rahandusministrit: Jürgen Ligi, Maris Lauri, Sven Sester ja Toomas Tõniste. Ent nii suur kui tänavu pole lahknevus varem olnud.

Kui rahandusministeerium pole nelja aasta jooksul suutnud Euroopa Komisjoni veenda, et meie arvestusmeetod on õigem, tuleks enda oma korrigeerida. Selle kasuks räägib ka hiljuti avaldatud Brüsseli ja liikmesriikide prognoositäpsuse uuring. Sellest tuli välja, et nii komisjoni kui ka liikmesriikide prognoosid kalduvad olema tegelikust optimistlikumad, aga liikmesriikide omad rohkem. Ja tagasilööke pole üldse suudetud ette näha. Seetõttu vajabki meie riigirahandus tegelikku, mitte jutuks jäävat konservatiivsust – reservide kogumist heal ajal.

Toom Tragel

Vormistage Eesti Päevalehe püsimaksetellimus vaid 30 sendi eest päevas ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust! Vaata lähemalt »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare