JUHTKIRI: Eesti Energia häbiplekk
Eesti Energia juht Sandor Liive, nõukogu juht Jüri Käo ja majandusminister Juhan Parts peavad peeglisse vaatama. See, et nende taktikepi all ajab Eesti Energia oma hiiglaslikesse kateldesse lisaks põlevkivile ka hakkpuitu, on majanduslik nonsenss ja moraalselt väär.
Esiteks toob see kaasa kütte hinna tõusu inimestele, kel on kodus ahiküte. Juba kaks aastat tagasi, kui Eesti Energia hakkas põlevkivikateldesse lisaks põlevkivile segama ka puitu, tõusis puidu hind Virumaal 40 protsenti. Sisuliselt maksavad ahiküttega inimesed praegu topelt: kõigepealt maksavad nad taastuvenergia tasudest puidu kasutamisele põlevkivijaamades peale ja kuna selle tulemusel tõuseb küttepuidu hind, maksavad nad ka selle eest rohkem.
Teiseks on hakkpuidu kasutamine põlevkivikateldes tohutu raiskamine. Hakkpuitu on mõtet kasutada energia ja soojuse tootmiseks väiksemates elektri- ja küttejaamades – võimalikult lähedal puidu raiekohale. Eesti Energia tahab aga puitu hakata kohale vedama ka Valgevenest ja Venemaalt. Suurtes põlevkivikateldes läheb väidetavalt kaduma ligi 60 protsenti puidu energeetilisest väärtusest. Väiksemates elektri- ja küttejaamades on aga kasutegur ligi sada protsenti. Seega kulutab Eesti Energia puidust ühe energiaühiku tootmiseks kaks ja pool korda rohkem puitu, kui teeks seda elektri- ja
küttejaam.
Kolmandaks on puidu ahjuajamine põlevkivikateldes rehepapluse kõrgeim vorm, amoraalne rohepesu. Esitleda energeetiliselt ebaefektiivset puidu ahjuajamist suurtesse kateldesse „taastuvate energiaallikate” kasutamisena tähendab irvitamist Euroopa keskkonnapoliitika eesmärkide üle. Ja praeguste kavade järgi lähevad asjad veel hullemaks: Eesti Energia uues põlevkivikatlas moodustaks kütusest vaid poole põlevkivi, teise poole moodustaks biomass. Eesti Energia peab oma hämaratest rohepesu plaanidest loobuma. Hakkpuidu koht on seal, kus tema kütteväärtust kõige paremini ära kasutatakse, mitte Eesti Energia kateldes.
