Juhtkiri: eesti keele päästab värskus ja digistamine

Maailmas räägitakse praegu umbes 7000 keelt. Eesti keel ei kuulu keelte selle kolmandiku hulka, mis on otseses väljasuremise ohus – need on tihti vähem kui tuhande kõnelejaga, tõrjutud üksnes teise keele staatusesse või sellised, mida vanemad lastele enam ei õpeta. Eesti keele seis on sellel pildi põhjal õige hea, sest peale rohkem kui miljoni kõneleja on tal Eestis riigikeele staatus ja ta kuulub Euroopa Liidu 24 ametliku töökeele hulka.

Tõsi, neist töökeeltest mõned on teistest selgelt „võrdsemad”. Rahvusvahelise poliitika ja äri keel eesti keel ei ole. Nõnda ei ole eesti keelele maailma keelte veebikataloogis Ethnologue omistatud ka kõige kõrgemat-kindlamat staatust, ta on keelte tipust üks aste madalamal. Muide, ka Eesti teine kohalik keel, võro kiil, on keelte paabelis jätkusuutlikkuselt keskmike hulgas, sest seda kasutavad elavalt igapäevases olmesuhtluses kõigi põlvkondade inimesed. Enamik seitsmest tuhandest veel elus keelest ei ole nii heas seisus kui eesti ja isegi võro keel.

Eelnevat arvestades ei ole põhjust tänast emakeelepäeva leinameeleolus tähistada. Veel saab teha nii mõndagi selle heaks, et hoida eesti keelt sattumast ainult köögikeele staatusesse või päris väljasuremise ohtu. On vaja tegutseda, tigiajastul võivad mõned muutused, sealhulgas väiksemate keelte allakäik, toimuda väga kiiresti.

Viie aasta eest Euroopa keelte tehnoloogilise toe taset uurinud keeletehnoloogid jõudsid järeldusele, et 30 uuritud keelest 21 digitaalne tugi on olematu või paremal juhul kehv. Eesti keele seis ei olnud kõige hullem, kuid ta kuulus koos Baski, bulgaaria, katalaani, kreeka, poola ja ungari keeltega siiski ohustatud keelte hulka. Neil keeltel on vaid osaline digitaalne tugi. Aga nagu keeletehnoloogid on öelnud: kui külmkapp ei räägi kasutajaga eesti keeles, sureb eesti keel välja.

Meie keel vajab kiiresti heal tasemel masintõlke- ja kõnetuvastustehnoloogiaid, et pikkaks ajaks tippkeelte hulka püsima jääda. Näiteks Google Translate oli alguses naljanumber, aga selle viimane, esialgu vaid suuri keeli hõlmav versioon tõlgib juba palju paremini. Kui eesti keele tehnoloogilist tuge arendades õnnestuks suurte keeltega vähegi sammu pidada, väheneks paljudel elualadel inglise keelele ülemineku surve, sest keelebarjäärist aitaksid siis vaevata üle masinad.

Tehnoloogiate arendamise kõrval on vaja arendada ja värskena hoida ka keelt ennast – et võõrkeelele ei sunniks üle minema eestikeelsete sõnade puudumine. Iga Eesti teadlase ja spetsialisti auasi on suuta oma tööst rääkida ka selges eesti keeles, valdavalt eestikeelsete terminitega. Eestikeelsete vastete otsimise võistlused on toredad ja peavad jätkuma, aga ka rutiinne töö selles vallas võiks olla praegusest hooksam.