Valitsust, mis lubab majanduskasvu kiirendada, ei saa päris tõsiselt võtta, kui Aasiast ei kõnelda enam isegi mitte suusoojaks.

Ent valitsust, mis lubab majanduskasvu kiirendamist, ei saa päris tõsiselt võtta, kui Euroopa omast kiiremini kasvavatele turgudele tungimisest ei kõnelda enam isegi mitte suusoojaks. Tõsi küll, Eesti riigijuhid ja ministrid on vähemalt korra aastas Hiinat ikka külastanud, muuhulgas on seda teinud presidendid Lennart Meri ja Arnold Rüütel ning peaministritena Andrus Ansip ja Taavi Rõivas. Praeguse valitsuse ministrid ei ole veel Hiinasse jõudnud.

Need, kes arvavad, et sellised käigud on nagunii ainult riigi raha raiskamine, võiksid natuke aega näiteks Helsingi Vantaa lennujaamas avatud silmadega ringi käia – Aasiast pärit reisijate hulk seal on muljetavaldav. Soomlased on teinudki Vantaast Euroopa-Aasia lennuvärava, nende järjekindel töö on vilja kandnud. Soome ekspordist läks 2015. aastal Hiinasse 4,7% (Saksamaa järel suurim osakaal EL-is), Eestil ainult 1,2%.

Soome, nagu Eestigi, on Hiinaga võrreldes imetilluke. Ometi on me põhjanaabrid suutnud Hiinas üles ehitada küllaltki suure ja tegusa esinduste võrgustiku, mis koosneb peale saatkonna ja konsulaatide ka ettevõtlusorganisatsioonide esindustest. Võrreldes Soomega on Eesti praegu Hiinas kindlasti alaesindatud. Euroopa, kus Eesti ettevõtjad praegu põhiliselt toimetavad, on kõige küllastatum turg. Hiinas ja muudes Aasia maades on võimalusi rohkem, aga nendest kinni haaramine eeldab riigi tuge ja siinsetelt ettevõtjatelt rohkem omavahelist koostööd.

[Juhtkirja algset teksti on ministrite visiitide osas täpsustatud.]