Link kopeeritud!

JUHTKIRI | Eesti riik ei tundnud oma piiri

 (59)

JUHTKIRI | Eesti riik ei tundnud oma piiri
Foto: Bianca Mikovitš

Matemaatikaülesanne: kui esialgse kalkulatsiooni põhjal pidi idapiiri ehitus maksma 79 miljonit eurot, aga uue arvestuse järgi kulub 118 miljonit eurot rohkem, siis kui palju läheb ehitus maksma? Muidugi, õige vastus on 197 miljonit eurot ehk 2,5 korda algsest hinnangust enam.

Tunnustame siseministeeriumi kommunikatsioonistrateege, kes möödapaneku mastaapi oma pressiteates kavalalt peita püüdsid, tuues ära üksnes kaks esimest arvu, 79 ja 118. Valearvestus on nii suur ja ootamatu, et esimese hooga kisub pahandamise asemel hoopis anekdooti nuputama: „Eestlane ja venelane arvutasid piiri hinda...”

Idapiiri väljaehitamise säras on ennast soojendanud mitmed ministrid. Alustas sellega Taavi Rõivase valitsuse siseminister Hanno Pevkur. Portaal poliitika.guru iseloomustas Pevkurit toona kui ettevaatlikku ministrit, kes lähtub põhimõttest, et iga teema eest vastutab konkreetne ametnik ja minister probleemidesse ei sekku. Ent piiriehitus tundus talle nii kindla teemana, et ta eksponeeris ennast meelsasti uute piiripostide taustal. Mullu kevadel käis piiriehitust piilumas ja ennast piiripostide kõrval näitamas ka praegune peaminister Jüri Ratas – teadmises, et ehitusse tuleb investeerida kokku u 79 miljonit eurot.

Tegemist on ilmeka näitega tsentraliseerimise ohtudest – Tallinnast kaugemate alade kohta käiv teave ei jõua riigijuhtide ja -ametnikeni, otsused põhinevad väärkujutlustel.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor rõhutab õigusega, et seni teada olnud summa põhines hinnangul, aga uus ja suurem juba konkreetsel ehitusprojektil. Mõningane lahknevus, näiteks 20–30%, oleks seetõttu täiesti mõistetav, aga 2,5-kordne? Kas piirivalvurid siis varem ei teadnud, et idapiiril on „väga rasked loodustingimused, soised alad, Natura 2000 ala tingimused, kõrge pinnavesi ja selle ärajuhtimise vajadus”? Kui palju esialgse hinnangu koostajad piiriäärsete alade olusid tundvate inimestega nõu pidasid? Aega oli küll vähe, aga kasvõi põgusalt oleks pidanud ennast kurssi viima aladega väljaspool 3,5 km katselõiku, millest lähtus algne hinnang.

Möödapaneku tulemus on see, et piiriehitus venib paar-kolm aastat pikemaks, tuleb ehitada tagasihoidlikum piir või peab valitsus eelarveprioriteete korrigeerima. Laiemas plaanis on tegemist ilmeka näitega tsentraliseerimise ohtudest – Tallinnast ja Toompeast kaugemate alade kohta käiv teave ei jõua riigijuhtide ja -ametnikeni, otsused põhinevad väärkujutlustel.

Loe veel

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare