JUHTKIRI: Eesti toidu nurk supermarketisse

Igapäevaste ostude tegemisel olen mugav inimene. Nagu tuhanded teisedki, ostan enamasti kogu oma toidukraami põhilise liikumisteekonna kõrvale jäävast suurpoest.

Seda erinevalt nui neljaks mahe- ja talutoodangu otsijatest ja inimestest, kel ühel või teisel põhjusel lahedasti aega ja ka võimalusi mööda turgusid ning kala- ja lihapoode tuuseldada.
Ehkki olen vaid üks tuhandetest, tahaksin ma suurkaupmehelt saada pisutki paremat valikut. Eriti traditsioonilise köögi- ja juurviljaleti puhul. Tõsi on, et see arutelu kerkib just sügiseti aastast aastasse. Nii ka tänavu – läinud nädalal ühe supermarketite keti ümmargust tegutsemisaastapäeva tähistanud konverentsil viitasid kaupmehed Poola õunte, Hispaania kivikõvade tomatite ja Hiina küüslaukude eelistamisel sealse kauba tarnekindlusele. Eesti põllumehed omakorda siunavad suurpoodide jäikust väiketootjatega tegelemisel.

Olen kaugel sellest, et supermarketitelt nõuda vaid kallist ja väikeste mahtude tõttu mõne tunniga otsa lõppeva talutoodangu pakkumist. Eks muidugi oleks tore, kui kõik meil kasvatatav otsapidi igasse ketipoodi jõuaks. Logistiliselt oleks see aga liiga keeruline ja ka kallis. Kõigile osapooltele. Kuid teisalt ajab kurjaks, kui end hea ja kodumaisena reklaamivast ning kohalikule kapitalile põhinevast kaubandusketist pidi isegi suvisel ajal lõhnatuid väljamaa tomateid ostma.
Miks siis mitte rajada tasapisi kirikuid keset küla? Jäägu nii avokaadod, banaanid kui ka talvine välismaine köögivili, ent võiks ju koostöös tootjatega teha sinna kõrvale kohaliku toidu nurgakese. Hooajakaubana võiks ju talvel müüa neid kõiksugu juurikaid, mille söömine meil värvilise välismaa vilja ajastul varsti juba ununema hakkab. Ja ma ei räägi siin mitte euroreglementeeritud mahekaubast kreemide ja õlide näol, vaid niinimetatud päris toidust. Talveperioodil olgu selleks kas või Peipsi sibul, kodumaine küüslauk, naerid, peedid ja kaalikad.
Ühelt poolt täiendaks pood niimoodi oma üheülbaliseks kujunevat sortimenti ning teisalt saaks kaupmeeste jäikust ja jõupositsiooni kiruvad tootjad sedasi ise oma toodangu levitamise eest hea seista. Usun, et see üle mõistuse kallis ja teostamatu pole. Mitte ühelegi osapoolele.