Schengeni lepingu reeglid lubavad liikmesriikidel ajutiselt kehtestada piirikontrolli, kui ontõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule. Saksamaale, kes pühapäeval teatas kontrolli kehtestamisest Austria piiril, ei saa praegu seega kokkulepete rikkumist ette heita, sest tuhandete sõja- ja majanduspõgenike liikumise tõttu on olukord praegu kahtlemata erakordne. Probleem pole praegu selles, kas Saksamaa võis kontrolli kehtestada, vaid selles, kui laialdaseks kontroll muutub ja kui ajutiseks see jääb.

Põgenikega seotud koorma jagamises osalemine ei ole liiga kõrge hind Schengeni ala püsimise eest.
Juba praegu on Saksamaa teguviisi järginud Slovakkia, Tšehhi ja Austria. Nemadki on põgenike peamisel liikumisteel või selle lähedal, põhjust erakorralisi meetmeid kasutusele võtta on. „Ajutine” tähendab Schengeni lepingu reeglite järgi üldjuhul kuni 30-päevast perioodi, kuid seda on lubatud pikendada tõsise ohu möödumiseni. See, et Euroopal põgenikevoolu ainult 30 päevaga märgatavalt vähendada õnnestub, ei ole reaalne isegi optimistlike arengute korral. Pigem läheb nii, et kui põgenikud enam ühest kohast läbi ei pääse, proovivad nad teisest, kus seejärel samuti kehtestatakse piirikontroll. Nii võivad Schengeni alast kiiresti järele jääda ainult riismed.

Saksa siseminister Thomas de Maizière esitles piirikontrolli kui „signaali Euroopale”, et põgenikega seotud koorem tuleb jagada solidaarselt üle Euroopa. Eestile ei ole põgenikega seotud koorma jagamises osalemine liiga kõrge hind Schengeni ala püsimise eest. Vähe sellest, et Schengeni viisaruumi lagunemine teeks aeganõudvamaks meie piiriületused. See ei pakuks kestvat lahendust ka põgenikeprobleemile, vaid üksnes suurendaks pingeid liikmesriikide vahel ja nõuaks piirikaitsesse rohkemate ressursside suunamist, kui oleks vaja koostööd tehes.

Jaga
Kommentaarid