JUHTKIRI: Eesti vormib Soomet
Ida-Euroopa madalad maksud ja odav tööjõud sunnivad “vana” Euroopat majanduspoliitikas muutusi tegema.
Alkoholiaktsiis pole ainus asi, mille üle Soome majanduspoliitikud praegu pead peavad murdma. Teine küsimustering on seotud tulumaksuga – samuti põhiliselt “tänu” Eestile, sest Eestiga on Soomel tihedamad majandussidemed kui teiste madala tulumaksuga Euroopa riikidega.
Paljud Soome ja Rootsi firmad on Eestisse juba toonud suure osa tootmisest, sest siin saab töölistele vähem palka maksta ja ettevõttest välja võtmata kasumilt tulumaksu ei võeta. Nüüd on mõni ettevõte (suurematest Elcoteq) jõudnud järgmise küsimuseni: “Kui oleme tootmise Eestisse viinud, siis võib-olla tasuks Eestisse kolida ka peakontor?”
Poolargumentideks ikka ettevõtte tulumaks ja väiksem elukallidus. Aga ka üksikisiku tulumaks – Soomes kuulub osa kõige kõrgemapalgaliste tulust maksustamisele 58-protsendise maksumääraga, meil kõigest 26-protsendisega (tulevikus ilmselt väiksemagagi). Eesti astumine Euroopa Liidu annaks veel lisagarantii, et Eesti ja Soome majandussuhted jäävad edaspidigi tihedaks ja et Eesti kujuneb Soomele sama stabiilseks naabriks kui Rootsi.
Muidugi pole Soome majanduspoliitika kujundajatele meeltmööda kõik muutused, mis neid Euroopa Liidu laienemise tõttu ähvardavad. Ent vaadates seda, kui paljud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on viimastel aastatel kasutusele võtnud üheastmelise madala määraga tulumaksusüsteemi, võib väita, et maksunduses kuulub Eesti trendiloojate ning Soome sabassörkijate hulka.
