Konflikti osalised on nüüdseks pöördunud politsei poole. Korrakaitseseadus ütleb, et koosoleku korraldaja (praegusel juhul EKRE poliitnõunik Urmas Espenberg) on kohustatud tagama koosoleku rahumeelse pidamise ja koosolekust osavõtjate ohutuse. Samuti on asjakohane karistusseadustiku kehalise väärkohtlemise paragrahv. EKRE aga kimbutab Tarandit karistusseadustiku paragrahviga, mis räägib avaliku koosoleku takistamisest või selle vägivaldsest laialiajamisest.

Vägivald ning „füüsilised” debatid ei tohi muutuda Eestis normaalsuseks. Liiga kerge on demokraatiat loovutada rusikameestele.

Esmane vastutus selle eest, et meeleavaldus vägivaldseks ei muutu, lasub igatahes selle korraldajal. Kahjuks kostab EKRE-st eilse märgilise intsidendi kohta ainult eneseõigustusi – ekrelasi provotseeriti, lõhuti ära nende mikrofon jne. Kuidas te küll riigi juhtimisega hakkama saaksite, kui üks väike provokatsioon teil katuse sõitma paneb ja teilt väärikuse viib?

Vastus võib peituda eile Eesti Päevalehe ja Delfi arvamusveebis avaldatud Mart Helme artiklis. Helme ähvardas, et kui EKRE poolehoidjatega ei arvestata, on laupkokkupõrked vältimatud. Veel teatas ta, et EKRE „mõistab vägivalla igal juhul hukka”, aga tõele ei vastavat see, et EKRE liikmed on „Tarandi kallal põhjuseta vägivallatsenud”. Kas see tähendab, et Helme mõistab EKRE vägivalla hukka või hoopis seda, et ta tolereerib osa vägivalda?

Vägivald ning „füüsilised” debatid ei tohi muutuda Eestis normaalsuseks. Mõlemad pooled, kes oma etendust eile nautisid, võiksid edaspidi mitu sammu tagasi astuda. Liiga kerge on demokraatiat loovutada rusikameestele.