Juhtkiri: elagu ambitsioonikad koolilõpetajad

 (14)

Kersti Kaljulaid võttis presidendi kantselei roosiaias traditsiooniliselt vastu parimad gümnaasiumi ja kutsekooli lõpetajad
Foto: Rauno Volmar

„Sihid on mul kõrgel ja seega palk võiks asjakohane olla. Usun, et ligikaudu 2500 eurot kuus oleks normaalne, aga ideaalne küündib ikka kuskile üle 7500.” Kes poleks märganud seda Läänemaalt pärit gümnaasiumilõpetaja lauset eilses Eesti Päevalehes.

Jah, see on provotseeriv ja paneb muigama, kuid sinna on kontsentreeritud laiem sõnum, mis räägib nii mõndagi meie uuest põlvkonnast. See esindab reljeefselt mõtteid, mida oli kuulda teisipäeval Kadrioru roosiaias president Kersti Kaljulaidi vastuvõtul ka teiste parimate koolilõpetajate suust. Mõtteid, kust kumab läbi, et noorte sihid on kõrgel. Ja seda olukorras, kus teisal kuuleme jutte kadunud põlvkonnast ja n-ö vatilastest.

Tõsi, raha ei ole uuele põlvkonnale enam nii suur motivaator kui nende vanematele – materiaalse heaolu kõrval kannustab üha enam missioonitunne ehk võimalus teha nauditavat ja maailma parandavat tööd, seda kasvõi vabatahtlikuna või suure lombi taga. Selles aga pole midagi halba, kuniks kirg on olemas. See kirg aitab elus midagi saavutada ja ka kogu ühiskonnal edasi liikuda.

Samal teemal:

Seesama koolilõpetaja täpsustas, et loodab ise ettevõtte asutada, pakkuda seal teistelegi tööd ja hoolitseda selle eest, et firmas poleks oluline mitte palk, vaid töö nautimine.

Suuri sõnu oskab igaüks teha, kuid samas ütles neid keegi, kel on juba midagi natuke ette näidata: presidendi vastuvõtule ei kutsuta niisama, selleks tuleb näiteks gümnaasium kuldmedaliga lõpetada.

Seega kiidame uue põlvkonna julgust suurelt mõelda. Kes juba alguses piskuga lepib, ei pruugigi kunagi kaugele jõuda. Seda kaugele jõudmist on aga väikesel ja veel areneval riigil nagu Eesti hädasti vaja.

Teisalt ei poolda me suhtumist, et noortele tuleb anda (üli)kooli lõpetamise järel kandikul kätte kõrgepalgaline töökoht. See tuleb välja teenida töö ja vaevaga – kasvõi alustades kõige madalamalt ametikohalt või sümboolse tasu eest praktikandina kogemusi saades. See, kes on saanud ajalehepoisist miljonäriks, oskab hinnata saavutatu väärtust ja on eeskujuks teistelegi. Ja eks see metafoor kehtib ka muudes mõõtkavades.

Hea meel on nõustuda presidendiga, kes ütles oma kõnes neilesamadele Eesti tulevase eliidi esindajatele: „Meie (Eesti – toim) mõju maailmas on suurem kui ta on iial varem olnud, ja ma olen kindel, et teie põlvkond teeb selle veelgi suuremaks!”

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare