Planeerimatut ebaõnne on Elronil olnud küll ja ega kõike saa kunagi ette näha. Kord viskab keegi kiviga akna katki, kord sõidab keegi külje pealt sisse. See pole vedaja süü. Küll aga hakkab silma, et liinigraafik on efektiivne, kuni kõik töötab, ja kukub kokku nagu doominokivide rida, kui mõni lüli enam ei toimi. Eks see tuleb ka ressursside nappusest, mida pole lihtne kiirkorras ületada. Kuid nõrk pool on suhtlus klientidega.

Lellesse jäänud reisijatel soovitati endil transport leida, mis mõistagi pole väikeses kohas kuigi lihtne. Tegelikult on selline asi siiski rongifirma ülesanne. Ja seda ka siis, kui esimese asendusbussiga on midagi juhtunud. Sel juhul tuleb saata teine. Või peab firma organiseerima mis tahes muu sõiduki. Ja reisijal peab olema selgus, et teda maha ei jäeta. Jah, praegu lubab Elron kompenseerida tekkinud lisakulud. Kuid lennufirmade puhul on kombeks kõikvõimalikud ärajäämised kompenseerida isegi paarisaja euro ulatuses. Rongide puhul pole kahjud nii suured, kuid kindlasti peaks kaaluma sellistel juhtudel teatud hulga tasuta reiside pakkumist või rahalist kompensatsiooni. Euroopalikuma väljanägemisega rongide puhul oleks loomulik, et ka tarbijaõiguste kaitse muutub euroopalikumaks. Niikuinii on praegu tarbija mõneti hapras seisus, sest teatud liinidel ja intensiivsema liiklusega kellaaegadel ei suuda vedaja paraku alati istekohta tagada.

Kiirus ja tihedamad liinid on rongisõidu populaarsust Eestis suurendanud, ent see menu pole enesestmõistetav. Parem reageerimine kõikvõimalikele ootamatustele peab olema esikohal.