Kui täpne olla, on karistuse kandnud Parbuse peamine heategija olnud Tallinna Linnatranspordi AS (TLT). Aga äsja oli ta paar kuud ka Mustamäe linnaosavalitsuse palgal, töötades ajutiselt avalike suhete juhina. Kui Tallinna juhid tahaksid näidata, et linna ei valitseta enam korruptiivselt, hoiaksid nad Parbuse linna asjadest kaugel. Paraku paistab, et linnajuhid on Savisaare vaimust sedavõrd läbi imbunud, et ei saa sellest aru või ei hooli.

Kui Tallinna juhid tahaksid näidata, et linna ei valitseta enam korruptiivselt, hoiaksid nad Parbuse linna asjadest kaugel.

Keegi ei sea kahtluse alla, et Parbus oskab sõnu ritta seada. Ta on ju kirjutanud hulga elulooraamatuid, põnevusromaani, lasteraamatuid ja mõnede väidete järgi ka Edgar Savisaare lasteraamatu „Jõuluime”. Osa neist raamatutest on ilmunud kommertsalustel. Nii et Parbus oskab midagi ühiskonnale vajalikku teha, ent püüab siiski kalu jälle sogasest veest. Kuidas teisiti peaks nimetama TLT-le raamatute kirjutamist?

Pole midagi erakordset selles, et ettevõtted annavad oma aastapäevade jäädvustamiseks või kuvandi loomiseks raamatuid välja. Ent maksumaksja raha najal töötavad ettevõtted nagu TLT peaksid oskama selgitada, millist kasu see neile toob ja miks valiti lasteraamatuid „Tramm nimega Moonika” ja „Bussiga läbi ajaloolise Tallinna” kirjutama just Parbus. TLT-l neid vastuseid pole. TLT juhi Enno Tamme jutt, et lapsed on TLT jaoks olulised ning ajaloost tuleb rääkida elavalt ja huvitavalt, on liiga üldine. Praegu jääb mulje, et linnavalitsuses istuvad sõbrad otsivad Parbusele meelepärast tegevust, mitte ei lähtu sellest, mida on vaja linnal ja TLT-l.