Seda arvestades on raske uskuda, et Sõõrumaad ajab pealinna poliitikasse ainult omakasupüüdmatu soov kohalikus elus kaasa rääkida ja pikk visioon, mida ei suuna tema praegused ja võimalikud uued partnerlusärid linnaga. Ajastus on hea: kui Keskerakond kaotab Tallinnas absoluutse enamuse või veelgi enam, lõheneb, terendaks uuele volikokku pääsevale poliitilisele jõule võimalus saada linnavolikogus kaalukeeleks. Põhimõtteliselt on Tallinnas Keskerakonna ainuvõimust vabanemine vajalik muutus, iseküsimus on see, kas Sõõrumaa ikka suudab või tahab linna juhtimisse uusi tuuli tuua.

Eelmiste valijate usalduse õigustamiseks tuleks Sõõrumaal pühendunult spordielu edendada, mitte uusi proovilepanekuid otsida.

Peale Sõõrumaa majandushuvide annab põhjust selles kahelda tõsiasi, et poliitikasse minnes taganeb ta kuvandist, millega ta mullu Jüri Ratase seljatas – et ta on alternatiiv kandidaadile, kelle poliitilised ringkonnad on ette võitma määranud, ja et tema ajal väheneb poliitiline sekkumine sporti. Ise hoidus Sõõrumaa selles küsimuses pigem silma paistmast, küll aga lubas võtta (ja võttis) EOK asepresidendiks Tõnu Tõniste, kellel see oli põhisõnum. Ent spordi rahastamise liigpoliitilisus on endiselt probleem, nagu hiljuti ilmekalt näitas võrkpalli MM-valikturniiri rahastamata jäämise lugu, ja ka muus osas ei ole Sõõrumaal kui spordijuhil veel silmatorkavaid saavutusi ette näidata. Eelmiste valijate usalduse õigustamiseks tuleks Sõõrumaal täie pühendumusega spordielu edendada, mitte juba uusi proovilepanekuid otsida.