See kurb saaga sai nüüd jätku kultuuriministeeriumi tellitud auditiga, kust ilmnevad kümned uued puudujäägid ja küsitavused. Selgub, et kord pole korraldatud riigihankeid, siis on arhiividest puudu dokumente ja tellimuste esitamisest võib aimata huvide konflikte.

Võtkem näiteks fakt, et ERM tellis üle 8000 euro eest meeneid Eesti üliõpilaste seltsilt (EÜS), kuigi muuseumi eelarves ei olnud seda ette nähtud. „Kurikuulsa” ­EÜS-i vilistlased on nii ERM-i direktor Lukas kui ka avalike suhete juht Kaarel Tarand. Isegi kui leida sellele põhjendus muuseumis eksponeeritava esimese sinimustvalge lipu kaudu ja arvestada, et Lukas lahkus aasta alguses EÜS-ist, mõjub see ikkagi eetiliselt küsitavalt.

Nii kogenud avalikkusega suhtlejad nagu Lukas ja Tarand oleksid võinud seda ette näha ning otsida muid lahendusi.

Eratoitlustaja ei tähenda ERM-ile tingimata rahalist kahju, küll aga aitaks neid uutest äpardustest säästa.

Suur osa auditis kirjeldatavaid probleeme on seotud ERM-i toitlustusäriga ehk sealse restoraniga, olgu selleks pool tonni justkui kaduma läinud Brüsseli kapsaid, süsteemitu toiduvarude tellimine, tavapärasest suuremad toor­ainekulud või toitlustusjuhile ja peakokale riigi rahakotist makstud palk.

Jätkuvad sekeldused ERM-i toitlustuse ümber viitavad sellele, et muuseum on oma restoranile kehv peremees, mis omakorda toetab meie aastataguses juhtkirjas antud soovitust, et ERM võiks anda uues muuseumihoones peetava toitlustusäri pigem mõne kogenud eraettevõtja vedada.

Tõsi, Tõnis Lukas väidab, et nüüdseks on nii restoran kui ka pood kasumis ja sealt teenitavat lisatulu on tal vaja kvaliteetsema näituseprogrammi korraldamiseks. See aga ei muuda olematuks tehtud eksimusi ega veena, et ERM-i toitlustusäparduste rada ei jätku. Kui ERM-is tehtav toitlustusäri on tõesti nii kasumlik, saab erapakkujalt ju selle võrra kõrgemat üüri küsida ja ikka kvaliteetset näituseprogrammi pakkuda.

Kuigi me ei poolda vohavat bürokraatiat, mis takistab heade ideede elluviimist, näitab ERM-i juhtum paraku, miks on maksumaksja rahaga ümber käivatele asutustele tarvis ranget reeglistikku ja järelevalvet. Me ei taha teada, millised probleemid oleksid ilmnenud auditist siis, kui reeglid olnuks leebemad. 1