Täiesti arusaamatu on aga see, miks peaaegu miljoni euro suurust „pisiküsimust” ei arutatud ERR-i nõukogus.

Rahvusringhäälingu seadus küll lubab ERR-il vastu võtta toetusi, kui „see kaasneb rahvusvahelise suursündmuse ülekandeõigusega, mis omandatakse Euroopa ringhäälinguliidu vahendusel, või see kaasneb avalikkusele eeldatavalt suurt huvi pakkuva kultuuri või spordi suursündmuse ülekandeõigusega”. Kuid kas selle seaduse vastuvõtmise ajal 2007. aastal osati ette kujutada, et kunagi liiguvad selle akna kaudu niivõrd suured kingitused või „kingitused”? ERR-i tänavuse aasta väljaminekuteks on plaanitud 37 miljonit eurot. Jalgpalli liidu toetus - mitme aasta jooksul ligi miljon - ei pruugigi tunduda üüratult suurena, aga ideoloogiliselt ja moraalselt on see raha mäkimisväärne.

Täiesti arusaamatu on aga see, miks säärast „pisiküsimust” ei arutatud ERR-i nõukogus. Paljud nõukogu liikmed lugesid ERR-i ja Eesti jalgpalli liidu tehingust ajakirjandusest, kuigi oleks elementaarne, et enne nii suure ja erakordse lepingu sõlmimist küsitakse nõukogu seisukohta.

Aga mida oleks ERR siis pidanud tegema, kui endal kõigi jalgpalli ülekannete õiguste ostmiseks raha ei jätku? Need õigused ostmata jätma. 2020. aasta EM ei oleks ka siis Eesti telekanalites näitamata jäänud, sest ülekandeõiguste ostmisest olid huvitatud teisedki Eesti meediakontsernid.