JUHTKIRI: Esimene kontrolletendus

Eile hommikul antud ilmaennustus pakkus Eesti lääneranniku elanikele ja ametivõimule esimese võimaluse tegelikkuses kontrollida, kas aasta alguses toimunud uputusest on tehtud õiged järeldused.

Eilse päeva sündmuste ja otsuste järgi võib öelda, et masinavärk töötas. Otsused tehti maakondlikus kriisikomisjonis õigeaegselt, need olid selged ega külvanud paanikat, olukorrast teatati pidevalt.

Kuna ilma- ja mereteadlaste ennustused läksid eilegi üsna suurel määral lahku, siis sai igaüks oma maitse järgi valida, mida uskuda – kas halvimat (ehk veetaseme tõusu Pärnus kuni 2,5 m) või parimat (tõusu kuni 1,5 m). Kui usk ja tegelikkus hiljem kokku ei lange, pole aga tagantjärele põhjust kummagi ennustuse tegijaid süüdistada – nemad andsid endast igal juhul võimaluste piires parima.

Nagu ikka, kaob tugeva tuule ja tormiilmaga mitmelt poolt Eestist elekter. Nii hakkas ka eile lõunast juhtuma. Voolu kadumine põhjustab küllalt suuri ebamugavusi, kuid need on ajutised – elekter on pärast tormi alati tagasi saadud, kuigi iga kord mitte nii kiiresti, kui sooviks. Seega võiks ka enne energiaettevõtet needma asumist püüda end korraks panna näiteks nende avariibrigaadide montööride olukorda, kes üritavad märja ja pimeda koerailmaga väljas rikkeid kõrvaldada. Ega see hõlbus ja mõnus töö ei ole.

Nagu juba jaanuaritormi ajal, leidus paraku eilegi neid, kelle uudishimu oli nii põletav, et Pärnu kriisipealik Toomas Kivimägi pidi neid ka meedia kaudu manitsema. Soov looduse vaatemängu näha mõjus nii ahvatlevalt, et paljud huvilised läksid ja sõitsid kohtadesse, kuhu kriisikomisjoni ja päästeametnike soovituste järgi mitte mingil juhul poleks minema pidanud – et mitte pealtvaataja rollist ohvri rolli sattuda.

Esimeseks kõvemaks sügistuuleks, n-ö proovitormiks oldi eile Eestis hästi valmis. See annab lootust, et valmisolek saabki tavaks. Sest tormid ei sagene üksnes USA-s, vaid ka Eesti tuulistel randadel.