Lennundusäri üldist olukorda vaadates tuleb möönda, et kena kasumit teeniv Estonian Air oleks suurem anomaalia kui kahjumis Estonian Air. Rahvusvaheline lennundusorganisatsioon IATA on välja arvestanud, et lennunduse viimase 40 aasta keskmine puhaskasumimarginaal on olnud kõigest 0,1%. Lennundusse on praegu üle maailma investeeritud umbes 500 miljardit dollarit, mis mõnes muus majandusharus teeniks investoritele aastas vähemalt 40 miljardit dollarit tulu, aga lennundus on viimasel kümnel aastal keskmiselt teeninud poole vähem. Isegi parimatel aastatel ei ole lennundus suutnud investoritele pakkuda kapitali hinda ületavat tootlust.

Viimasest kümnendist leiab ka paarkümmend lennufirmade edulugu: näiteks Ryanair, Turkish Airlines, Aeroflot, Emirates, Air Arabia. Kuid teiste edulugude põhjal Estonian Airile head nõu anda on raske, sest need on nii erinevad. Ka mõnel regionaalsel lennufirmal läheb hästi, kuid rohkem on edukate seas odavlennufirmasid ja pikamaalendude tegijaid.

Estonian Airi nüüdne juht Tero Taskila hakkas edu võtit otsima Soome väikelinnade Tallinna kaudu maailmaga ühendamisest, kuid Kajaani on eelseisvaks talveks juba lennuplaanist maha võetud, mis sunnib nimetatud strateegia elujõulisuses kahtlema. Põhimõtteliselt võiks Estonian Airil tänu Tallinna geograafilisele asukohale olla šanssi Aasia ja Euroopa vahelise vahemaandumispunktina, kuid vajalike lennu- ja ülelennulubade ning sobivate lennukite hankimine käiks praegu Estonian Airil selgelt üle jõu.

Eesti riigil on Estonian Airiga kaks võimalust. Üks on jätkata väikse regionaalse lennufirmana, mis tähendab omanikule tõenäoliselt kestvat vajadust ettevõtte kahjumit katta. Teine võimalus on otsida liitlased ja hakata jõuliselt tegutsema selle nimel, et saada arvestatavaks vahemaandumispunktiks Aasia ja Euroopa vahel. Sedagi teed minnes pole edu tagatud – samasugust strateegiat juba mitu aastat ajav Finnair veel rahas ei suple –, aga vähemalt lootuskiiri on rohkem.