Juhtkiri: et hangete vorm ei lämmataks sisu

Riigihangete seadust, mille järgi on tehtud näiteks Eesti Rahva Muuseumi kurikuulsad restoranihanked, on päris sageli muudetud, parandatud ja täiustatud.

Praegugi on riigikogu menetluses uus riigihangete seadus, mis lubaduste järgi „suurendab menetluse paindlikkust ja vähendab osapoolte kulusid”.

Küllap uus seadus üht-teist paremaks muudab – selle nimel on ju tööd teinud hulk inimesi alustades Euroopa Komisjonist, kelle direktiividel riigihankeõigus suuresti põhineb, ja lõpetades Eesti huvigruppide arvukate parandusettepanekutega. Aga põhimõtteline muutus, mis tagab, et riigiasutused totraid või majanduslikult halvasti põhjendatud hankeid enam ei tee? Kahtlane, sest eks kuulutab ju praegugi kehtiv seadus, et eesmärk on tagada „hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel”.