Juhtkiri: Euroopa laseb õige aja käest

 (20)

Juhtkiri: Euroopa laseb õige aja käest
Foto: Ago Tammik

Sanktsioonid on miinussummaga mäng: kui riigid katkestavad toimiva koostöö, saavad mõlemad pooled kahju.

Ent Ukraina küsimuses on Euroopa Liidu ja Venemaa lahkarvamused nii suured, et mängu tuleb ka teine dimensioon. See on vajadus vastaspoolele demonstreerida, kui tähtsaks oma põhimõtteid peetakse. Näidata, kui suurt valu ollakse valmis oma seisukohtade kaitsmiseks kannatama. Nagu vahel öeldakse: kõik, mis ainult raha maksab, on odav.

Analüütikud on püüdnud sanktsioonide rahalist hinda kokku lüüa. Tulemused on ebamäärased, sest esiteks pole ju teada, kui kaugele EL ja Venemaa vastastikuste sanktsioonidega lõpuks lähevad, ja teiseks on ühe või teise sammu tagasisideahelat ja kõrvalefekte väga raske hinnata. Näiteks gaasitarnete puhul on ühelt poolt räägitud Euroopa võimalusest asendada Vene gaas USA kildagaasiga, teiselt poolt aga Venemaa võimalusest hakata oma gaasi ja naftat Euroopa asemel müüma Hiinasse. Unustati see, et Euroopal pole infrastruktuuri piisava hulga kildagaasi vastuvõtuks ja Venemaal pole infrastruktuuri oma gaasi Hiinasse eksportimiseks.

Mõni võimaliku kahju hinnang on siiski välja käidud. Kõige karmimad sanktsioonid läheksid Euroopa Komisjoni hinnangul Eestile maksma 5,6% SKT-st, ent mõni seda salajast analüüsi lähemalt näinud ametiisik nimetab neid arvutusi amatöörlikeks. Brüsseli mõttekoda Bruegel tõi kuu aja eest tehtud analüüsis esile, et väliskaubandusele suunatud sanktsioonid mõjuksid valusamalt põhiliselt EL-i idapoolses servas olevatele riikidele, gaasisanktsioonid peale nende ka Saksamaale, Itaaliale ja Prantsusmaale ning finantssanktsioonide tõttu kannataksid ilmselt enim Austria ja Küprose majandus.

Kuna Euroopa Liidu riikide huvid ja riskid on erinevad, takerduvad Venemaa talitsemise sanktsioonid kardetavasti pikkadesse aruteludesse. Olgugi et puhtrahalises mõttes ei peaks nad neid rohkem kartma kui Venemaa, pigem vastupidi. Euroopa Liidu juhtidel tuleb aru saada, et europarlamendi esimehe Martin Schulzi stiilis lähenemiseks – otsime ühiseid huve – pole praegu õige aeg. Praegu oleks viimane aeg demonstreerida, et EL on valmis oma väärtuste nimel ohvreid tooma: näiteks gaasiimporti peatama. See oleks Venemaale selge signaal, et EL-i juttu tuleb tõsiselt võtta. Pealegi tooksid kiired ja otsustavad sanktsioonid ilmselt rutem tagasi aja, kus Venemaaga saab jälle rääkida ka ühistest huvidest.

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare