Juhtkiri: FSB tabas kapo nõrka kohta

Uus Vene-Eesti spiooniskandaal sobib Vene infosõja konteksti ideaalselt. Kes Vene telekanalis NTV näidatud saadet vaatas, nägi kangelase rollis pisut puiset vene keelt rääkivat tagasihoidlikku vanemat meest, kes rääkis, et pakkus ennast ise 1990-ndate keskel FSB-le agendiks, sest talle ei meeldinud Eesti riigi võetud suund. Väidetavasti ei saanud Uno Puusepp – üks neid KGB töötajaid, kelle kaitsepolitsei 1990-ndate alguses oma ridadesse tööle võttis – FSB informeerimise eest kopikatki, s.t tegi seda ideelistel kaalutlustel. Samamoodi põhjendas praegu Moskvas pensionipõlve pidav Puusepp seda, miks ta oma loo avalikkuse ette tõi – et anda oma panus Ameerika võimutsemise vastasesse võitlusse.

Puusepa looga lõi Venemaa mitu kärbest ühe hoobiga. Esiteks, sisepublikule söödeti veel üks lugu sellest, kuidas Venemaad ähvardab läänest jõud, mis on ka osale eestlastele vastumeelne. Teiseks, selle looga mõjutatakse Eesti liitlasi kahtlema meie eriteenistuste suutlikkuses oma ülesannetega hakkama saada. Kolmandaks, niisuguse loo eetrisse laskmisega segatakse Eesti eriteenistuste igapäevast tööd. Sest olgu NTV saade pealegi Vene propaganda osa, aga Puusepp on olemas, töötas pikka aega kapos ja elab nüüd Venemaal. Pealegi näevad filmis näidatud dokumendid välja päris tõepärased.

Ei ole kahtlust, et Puusepp on FSB-ga koostööd teinud. Aga kui suures ulatuses? Kas tõesti „peaaegu kõik, mis jõudis kapo peadirektori lauale, sattus ühtlasi FSB peadirektori lauale”, nagu ütles Delfile Venemaa sõjandusekspert Igor Korotšenko? Või on NTV lugu suurelt jaolt bluff? Kõige paremini teab seda praegu FSB. Kapo seevastu on kaitsepositsioonil ja peab praegu kõiki avalikkuse ette heidetud niidi- ja köieotsi kontrollima.

Kui kapo paljastas Herman Simmi, Aleksei Dresseni ja viimaks Vladimir Veitmani, siis esitleti seda kui oma tugevuse märki – öeldi, et organisatsioon on reeturitele jälile saamiseks piisavalt tugev. Veitmani juhtumi puhul ei kõlanud see jutt enam eriti veenvalt. Puusepa avalikkuse ette toomisega tabas FSB seetõttu kapo nõrka kohta. Maine taastamiseks ei piisa enam paljast jutust, et kapos olevate KGB-laste probleemi enam pole. Vaja on näiteks rohkem valgust heita küsimusele, miks ja kelle initsiatiivil kapo üldse endisi KGB-lasi nii kaua teenistuses hoidis.