Igatahes esimene mulje paistab viitavat labasele võltsimisele, kuid kes seda tegi, selle kohta on eri versioone. Mart Sander on võltsinguvõimalust juba vaata et tunnistanud. Eile õhtul tuli välja tema meiliaadressilt juba kindlamas versioonis selgitus, et tema galeriis töötas mingil perioodil kuri inimene, kes sellise mainet langetava diversiooniakti korraldas, seda ilmselt konkurentide huvides.

Kas galeriis tegutsenud kallutatud jõu juttu uskuda, jäägu igaühe enda otsustada. Tahaks kõigiti jääda veendumusele, et heledaid ülikondi eelistav hea lauluhäälega multitalent ise ei saa ju olla läbinisti halb. Skeptiline inimene võiks seevastu öelda, et Sanderi jutt on hämmastavalt sarnane enamiku maailma dopingutarvitajate jutuga. Ikka on keegi neile midagi toidu sisse pannud või uriiniproov ära vahetanud. Need kaks juttu on peaaegu sama sarnased kui Sanderi galerii poolt müüki pandud Andrus Johani vedurimaal ja saksa kunstniku Ria Picco-Rückerti maal. Ja nad on sama sarnased kui saksa kunstniku T. Carstensi ja siin müüki pandud Kristjan Tederi pildid kivitrepist.

Kinnitame Eesti Päevalehe poolt: meieni pole need andmed jõudnud mingi potentsiaalse kadeduseussiga kunstiärimehe vahendusel. Kuid pall on nüüd suuresti väidetava sabotaaži ohvriks langenud kunstiärimees Sanderi käes. Kui struktuurides on tõesti kallutatud jõud, peaks Sander olema see, kes paljastab üle käte läinud endise töötaja nime, hoiatab kõiki ausaid inimesi, pöördub politseisse ja korraldab arvukaid ekspertiise koostöös Eesti kunstimuuseumiga tegemaks selgeks, mis tema varadest on ehe ja mis võlts.

Igal juhul tekitab selline vahejuhtum Eesti kunstiturule palju ebameeldivusi, kuid ilmselt on neid ebameeldivusi vaja, et saavutada edaspidi kunstiturul kontrollitum kvaliteet ja suurem usaldus.

Muidugi, asjade selline käik tekitab küsimuse, mida ja keda üldse uskuda. Kas peaksime üldse uskuma Mart Sanderi edasisi avaldusi või saadab neid tema meililt välja järjekordne pahatahtlik assistent? Ja kas see, kes võtab telefoni vastu, on ikka ta ise või keegi, kes tema häält vaid järele aimab?