Võib olla, et RKAS-i masinavärgis läks info elanike ostuhuvi kohta lihtsalt kaotsi. Sel juhul polnud tegu korruptsiooni, vaid RKAS-i ja Pindi Kinnisvara halva tööga. Igal juhul võinuks 140 000-eurose tehingu tagasi pöörata palunud Mölder jätta ütlemata, et riik pole kahju kannatanud ja hoone müüdi õiglase turuhinnaga. Turuhinna saab ju teada pärast seda, kui kõik huvilised on pakkumuse teinud.

Mölder ja Tõniste jätsid oma tehingute maineriski analüüsimata või ei karda, et maine rikkumine neile märgatavat kahju teeb.

Tõniste plekk on kaks kinnistut, mille kohus prokuratuuri palvel arestis. Tõnistet ennast PRIA-lt raha väljapetmist uurivas kriminaalasjas ei kahtlustata, aga maine määrimiseks piisab sellestki, et kahtlustatav on tema naisevend Erik Nigola. Tõniste väidab, et tema ei tea oma naisevenna ja PRIA asjaajamiste kohta midagi. Aga seda pole lihtne uskuma jääda, kui on teada, et Tõniste andis kõnealuste kinnistute korrastamiseks Nigolale 400 000 eurot laenu ja sai kinnistute omanikuks pärast seda, kui Nigola talle laenu tagasi ei maksnud. Kahtlustavam inimene arvab sellise selgituse peale, et küllap vahetati kinnistu omanikku hoopis PRIA haardest päästmiseks, aga see ei tulnud välja. Teisalt peab rõhutama, et uurimine on alles pooleli ja isegi kohtusse jõudnud vaidluste puhul pole õigus alati PRIA-le jäänud.

Ühes EAS-i veebilehel olevas materjalis õpetatakse, et ettevõtjale tähendab risk võimalust kaotada tervis, maine, vara jms. Mölder ja Tõniste jätsid oma tehingute maineriski analüüsimata või ei karda, et maine rikkumine neile märgatavat kahju teeb. Viimane oleks Eesti ärikultuuri kohta küll halb sõnum.