JUHTKIRI | Hümn absurdile
Riigi tunnusmeloodiat pandaks saatma jäigad reeglid, mida tunneme vaid totalitaristlike riikide arsenalist. Nende järgi peaksid kõik kuskilt hümni kuuldes kohustuslikus korras püsti tõusma ja meesterahvad paljastama ka pea. Liiati peaks seletuskirja järgi hümni igal esitamisel viibima kohaliku omavalitsuse juht või sellest kõrgem ametiisik. Seega tegelikult ei tohiks omapäi (ega istudes) näiteks lastele hümni isegi õpetada. Rikkumiste korral võib kuni aastaks trellide taha saata.
Päriselt, me ei räägi siin Põhja-Koreast, vaid Euroopa õigusruumi kuuluvast Eesti Vabariigist, kellele valitsus tegi sellise üksmeelse kingituse just sajanda aastapäeva eel. Sisuliselt on valitsus väljendile „absurd” andnud uue mõõtme.
Püüame ette kujutada situatsiooni, kus riigikogu eelnõu ka praegusel kujul seaduseks vormib. Kes seda jõustama hakkab? Kas tuleb Iraani religioonipolitsei eeskujul luua eraldi kombealane korrakaitseüksus, kes pidulikku meloodiasse lodevalt suhtujaid kongi tirib? Iga terve mõistusega inimene saab ju aru, et põhiseadus niisugust riigi omavoli ei luba.
Groteskseid võrdlusi aga ringleb juba palju. Seega on valitsus jõudnud aastapäeva künnisel teha Eesti sümboolikale seda naeruvääristades juba rohkem kahju, kui ükskõik kui õel propagandarünnak iial suutnuks. Friedrich Pacius ja Johann Voldemar Jannsen pole kuidagi ära teeninud, et nende loomingut saadaksid trots ja pila.
Raske mõista, miks just sõnades meie sümboolikast hooliv EKRE nüüd isamaalised tunded nii piinlikult ära raamistas. Rohkem võib aru saada IRL-ist, kelle ridadesse kuuluv justiitsminister Urmas Reinsalu eelnõu kabinetti viis. Eks muutu ka absurd teisejärguliseks, kui samalt EKRE-lt soovitakse valijaid endale tõmmata. Keskerakonnale võivad jällegi imponeerida nende partneri Ühtse Venemaa samasugused algatused piiri taga paragrahvi jõul komberuumi seadustada. Aga sotsid? Ega vist muud kui täielikku selgrookaotust nende nõusolekust välja lugeda anna.
See, et ministrid isamaa-armastust jõuga kehtestada üritades naeruväärseks muutuvad, pole muidugi eriline kaotus. Palaganiks muudetud Eesti hümnist on aga küll kahju.
