Juhtkiri: idasuunalised soolod
Pealtnäha võib paista, et see on üks riigikogu liikme paljusid välisvisiite, mis ei torka sugugi silma. Suhtlust on ju igasugust ja mitte ainult läänepoolsete riikidega, vaid ka idas.
Ometi peaks olema selge, et Eesti ja Venemaa poliitilised suhted on komplitseeritud. Ja mitte üksnes seetõttu, et tegemist on riigiga, mis röövib meie territooriumilt Eesti riigiteenistuja Eston Kohveri, eirab kinnipeetava elementaarseid õigusi ning on annekteerinud Krimmi ja sõdib varjatult Ukrainaga, eirates riigi territoriaalset terviklikkust.
Euroopa Liit ja Eesti selle osana on selgeks teinud, et tavaline asjaajamine on lõppenud. EL on ühiselt kehtestanud hulgale inimestele sanktsioonid, mistõttu peaks iga poliitiline kontakt Venemaaga olema suurema tähelepanu all. Aga nüüd selgub, et ehkki Euraasia naiste foorumi peakorraldaja Valentina Matvijenko on näiteks USA sanktsioonide nimekirjas, väärib tema korraldatav üritus Ivanova arvates igati osavõttu.
Säärased Euraasia-üritused toimuvad enamasti endise Nõukogude Liidu alal. Kõikvõimalikud välismaalased on niisuguses seltskonnas ennekõike maskeeriv viigileht formaadis „vormilt internatsionaalne, sisult suurvenemaalik”.
Vene rahvusest riigikogulased, eeskätt just keskerakondlased üritavad tihti käia ka igasugustel antifašistide kogunemistel. Ilmselt ei pane Keskerakonna valijad seda neile pahaks, aga võimalikud partnerid kohalikul poliitmaastikul küll. Seda tõsiasja eirates jäävad nad kodus paariaks. Venemaal esineb ka Putini-kriitilist mõtlemist ja kõnelemist. Kahju, et mõned siinsed poliitikud valivad sellest olenemata just kõige Kremli-meelsema liini toetamise tee.