Kui uskuda, et Põhja-Korea juht, 30-aastane Kim Jong-un kasutab sama strateegiat nagu tema isa, 2011. aastal surnud eelmine riigijuht Kim Jong-il, siis oleks vastus, et bluff. Nõukogude Liidu lagunemine 1990. aastate alguses jättis Põhja-Korea režiimi külma kätte ja sel tuli leida püsima jäämiseks uued tugipunktid. Luureanalüüsifirma Stratfor hinnangul on nendena nüüdseks juba kaks aastakümmet edukalt kasutatud riigile kolme omaduse omistamist: raevukus, nõrkus ja hullus. See tähendab, et Põhja-Korea režiim positsioneerib ennast raevuka jõuna, kelle käsutuses on hävitav relv või kes saab selle kohe-kohe. Ent samal ajal esitleb ta ennast nõrgana (mäletate teateid sealsetest näljahädadest?), et keegi ei peaks vajalikuks teda rünnata, sest ta variseb ju niigi kokku. Peale selle näitab ta ennast veel hulluna, et kellelgi ei tuleks mõttessegi tema ründamisega riskida.

Nõnda on riigist, mille SKT pole palju suurem kui Eesti oma, saanud nähtus, millest alailma kõneleb maailma meedia ja mille tegevus paneb suurriigid pingelisi kriisikõnelusi pidama. See strateegia on Põhja-Korea režiimil peale võimul püsimise aidanud Lõuna-Korealt ja USA-lt raha ja toiduabi välja pressida.

Niisugust strateegiat järgida ei ole lihtne, see on pidev noatera peal kõndimine. Maailm hakkas Põhja-Korea mänguga harjuma ega võtnud seda enam eriti tõsiselt. Noore riigijuhi äsjaseid ähvardusi „Ameerika imperialistidega arved õiendada” võib pidada katseteks ennast kehtestada ning Lõuna-Koreale ja USA-le tõestada, et ta on endiselt ohtlik. Ei saa välistada, et erinevalt oma isast, kaalutlevast manipuleerijast, on Kim Jong-un uljas mängur, kes läheb tülinorimises välja suuremale riskile. Ent vähemalt seni pole Põhja-Korea praegune tegevus tavapärase stsenaariumi piirest väljunud.

Meie õnneks iseloomustab sealset režiimi pigem soov võimuhüvedest kinni hoida kui oma ideoloogiat eksportida. Seega on sealsel konfliktil regionaalne iseloom ning otsest mõju sel meile ei ole. Kaudne on küll: Põhja-Korea oht kisub USA julgeolekufookust meie regioonist Aasiasse, samuti jätaks sealse konflikti ägenemine jälje maailmamajanduse käekäigule.