Näiteks eilses Eesti Päevalehes rääkis Eesti rahvusvahelise kaubanduskoja juht Tiit Tammemägi, et Eesti inimeste õppimissoov on vähenenud ja „võõrasse kirikusse” ei osata minna õigete psalmidega. Teine näide: Euroopa Kohtusse tööle asunud endine riigikohtu esimees Priit Pikamäe ütles ERR-ile, et eestlased on Euroopa Liidu institutsioonides vähese konkurentsivõimega, sest ei valda paljudes valdkondades hädavajalikku prantsuse keelt.

Haridussüsteemi tuleb korrigeerida nii, et lapsed ei katkestaks pärast 9. klassi kooli vahetades väiksema võõrkeele õpinguid.

Statistika näitab tõesti Eesti võõrkeeleõppe üheülbastumist: inglise keele õppijaid on palju, aga saksa keele õppijate arv üldhariduskoolides on viimase kümnendiga vähenenud koguni kaks korda. Veidi on kahanenud ka vene ja prantsuse keele õppijate hulk. Kutseharidusasutustes on drastiliselt vähenenud isegi inglise keele õppijate arv.

Ettekujutus, et maailmas läbi löömiseks piisab Eestile inglise keele oskusest, on illusioon. Müügitöös, läbirääkimistel ja lihtsas klienditeeninduseski on endiselt oluline osata ka muid võõrkeeli. Üks vajalik samm taandarengu lõpetamiseks on gümnaasiumireformi korrigeerimine nii, et lapsed ei katkesta väiksema võõrkeele õpinguid, kui pärast 9. klassi kooli vahetavad.