JUHTKIRI | Isegi lätlaste jaoks keeruline tulemus
Üksnes varasemate valimiste statistikast lähtudes saaks öelda, et ei midagi erilist – kui Eestit on enamasti valitsenud kolmikliidud, siis Lätis on ette tulnud isegi kuuest-seitsmest erakonnast moodustatud koalitsioone. Kirevama poliitikaelu tõttu on Lätis praegu 1991. aastast arvestades ametis 20. valitsus, Eestis alles kuueteistkümnes. Lätil on selle aja jooksul olnud kolmteist peaministrit, Eestil ainult üheksa.
Ent nüüdsete valimiste järel on parteide jõuvahekord selline, et Läti poliitikutel tuleb valitsuse kokkupanekuks katki pureda isegi nende jaoks kõva pähkel. Valimised võitis kolmandat korda vasakpoolne ja venemeelse mainega Koosmeel, kuid seegi kord võib minna nii, et ükski parempoolne partei ei nõustu temaga valimisliitu moodustama. Partei juht Nils Ušakovs, kes ise ei kandideerinud, värbas küll peaministrikandidaadiks varem Reformipartei liikmena valitsuses olnud Vjačeslavs Dombrovskise (ärge ajage segi kunagise peaministri ja praeguse Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Valdis Dombrovskisega), aga kas see aitab boikotti murda, kui isegi mullune koostööleppe lõpetamine Ühtse Venemaaga seda ei teinud?
Mis oleks alternatiiv? Kauaaegne valitsuspartei ja Koosmeele peakonkurent Ühtsus võib pärast laupäevaseid valimisi õnnelik olla, et üldse parlamenti pääses, valitsuse moodustajat temast pole. Aga valimistel napi teise koha saanud parempopulistlik Kellele Kuulub Riik?, parlamendi uustulnuk, pole samuti erakond, mille juhtimisel valitsuse tegemisest teised vaimustuses oleksid.
Niisiis, kas Läti uus valitsus sünnib kumbagi kahest valimistel enim hääli kogunud erakonda kaasamata? Peale selle, et see oleks mõneti imelik, ei kuulu viiest erakonnast valitsuse moodustamine kergete ülesannete kilda.