JUHTKIRI | Ja Draghi ütles: moodustage puhvreid
Uuel aastal saab euro 20 aastat vanaks. Need kaheksa aastat, mil meie eurot kasutanud oleme, on selle raha stabiilsuse eest vastutav Euroopa Keskpank ajanud erakorralist rahapoliitikat. See võeti kasutusele eeskätt Lõuna-Euroopa päästmiseks, aga Eestigi on sellest naeruväärselt madalate laenuintressimäärade kaudu kasu saanud. Möödunud nädalal otsustas Euroopa Keskpank üle hulga aja meenutada, et ta varustuses on pidurid endiselt olemas.
Teade massiivse varaostukava – tippajal terve euro- ala peale 80 miljardit eurot kuus, tänavu 30 miljardit eurot kuus – lõpetamisest on siiski pigem sümboolse tähendusega kui tõeline pidurile vajutamine. Täpsemalt öeldes lõpetatakse ju ainult neto-ostud, mis tähendab, et tähtaeguvatest väärtpaberitest tagasi saadavat raha ei tõmba EKP ja euroala riikide keskpangad ringlusest ära, vaid ostavad selle summa eest uusi väärtpabereid. Itaalia ja teised suure võlakoormusega riigid ei pea eriti kartma, et laenuintressimäärad EKP pärast palju tõusevad.
Küsimusele, kas EKP-l tasus praegu sümboolseltki pidurit vajutada, ei ole lihtne vastata. Aasta esimene pool oli euroala ja eriti Eesti majanduses lootustandev, aga praegu on jälle rohkem pilvi kui päikesekiiri – geopoliitilised tegurid, protektsionismioht, finantsturgude kõikumistega seotud ebakindlus jne. Majanduskasv ja seeläbi ka inflatsioon, mida EKP peab euroalas keskmiselt hoidma pisut allpool 2%, võivad varsti jälle liiga madalale langeda.
Teisalt ei olnud EKP oma varaostukavaga iseenda kehtestatud piiridest enam kaugel. Riigivõlakirju ei tohi kava raames osta rohkem kui kolmandikku emissioonist ning paljude väljalasete puhul oli see piir juba käes või lähedal. Euroopa Keskpangal eesotsas Mario Draghiga ei olnud võimalik ostudega enam palju kaugemale minna. Küsimusele, kuidas turgutada euroala järgmise võimaliku majanduslanguse korral, puudub meeldiv vastus. Valida on riigivõlakirjade ostmiselt piiride maha võtmise või aktsiate ostma hakkamise vahel.
Seepärast andis Draghi EKP nõukogu nimel euroala valitsustele soovituse – moodustage uuesti eelarvepuhvreid. Eelkõige oli see mõeldud riikidele, kus valitsussektori võlakoormus on suur, aga ka riigi rahanduse Euroopa meistritiitli maha mänginud Eesti valitsus võiks riskid ja reservide vajaduse uuesti üle vaadata.
