Ühtpidi on alust kahtlustada algsete multifilmide loojate autoriõiguste rikkumist, sest kasutatakse nende multifilmide katkeid. Kuid teisalt on see küsimus netiturvalisusest, sest neid videoid näevad pahatihti koolieelses eas, kellele need pole eakohased.

Jänku-Jussi loojad on lasteaia- ja kooliõpetajatelt ning lapsevanematelt saanud kaebusi ja palveid midagi ette võtta. Paraku on loojate katsed olukorda YouTube’i, videokontode omanike ja veebikonstaablite kaudu parandada kestliku tulemuseta jäänud.

YouTube’ist on lapsevanemate mugavuse tõttu saanud lapsehoidja, paraku täidab ta seda rolli kehvasti.

Olukord on pentsik, ent laiema tähendusega. See on näide sellest, kuidas maailm on pöördumatult muutunud. YouTube’ist on lapsevanemate mugavuse tõttu saanud lapsehoidja, kuid ta täidab seda rolli kehvasti. Tõsi, tehnoloogia arengule on keeruline kätt ette panna, kuid vanemad võiksid laste tegemisi veebis rohkem jälgida ja õpetada neile netihügieeni. Jänku-Jussi pilavideod ei ole ju ainus riskikoht. Lahendusena on näiteks YouTube’is võimalik koostada esitlusloendeid, kuhu saab valida üksnes sobivad videod.

Ent teisalt ootame YouTube’ilt ja teistelt suurtelt sotsiaalmeediakeskkondadelt suuremat sotsiaalset ja kultuurilist vastutustunnet ning nõrgema osapoolega arvestamist. On raske mõista, miks YouTube pole pärast märkuste saamist kõnealuseid videoid mitme aasta jooksul alaealistele kättesaamatuks muutnud.

Kardetavasti on nad lähenenud probleemile n-ö Google Translatori tasemel – pole suutnud teema olemust piisavalt hästi mõista. Olukorras, kus YouTube’i kaudu Eestist teenitav tulu järjest suureneb, eeldaks neilt Jänku-Jussi-laadsete probleemide tõsisemalt võtmist.

Omaette proovikivi on see, kuidas panna seadused operatiivsemalt IT arenguga sammu pidama ja saada YouTube näiteks Eesti veebikonstaablitega koostööd tegema. Kuniks selle käigus ei tehta sõnavabadusele liiga, tundub see loogiline tee, kuhupoole (üle maailma) liikuda.