Juhtkiri: järgmiste aastapäevade poole
Kui vabariigi aastapäeva tähistatakse julgeolekupoliitiliselt äreval ajal ja pealegi veel piirilinnas Narvas, siis on asjakohane otsida presidendi ja teiste tähtsate ametiisikute pidupäevakõnedest sõnumeid selle kohta, kui kindlalt on iseseisvus kaitstud.
„Eesti ja teised Balti riigid ei ole „järgmine Ukraina”, kuigi mõnede meelest on praegu moekas nõnda väita. Õnneks nad eksivad, täpselt samamoodi nagu vaid aasta-paar tagasi, kui hurjutasid meid väidetavalt alusetute foobiate pärast,” deklareeris oma aastapäevakõnes president Toomas Hendrik Ilves. Sisuliseks põhjenduseks lisas Ilves, et meie tänased saavutused ei ole meile lihtsalt sülle kukkunud: „NATO-sse ja Euroopa Liitu saamine, nagu ka Vene vägede Eestist väljaviimine oli paljude inimeste sihipärase töö tulemus. Selle töö vilju me täna sööme, aga iga päev kasvatame neid koos ka juurde.”
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, kes pidas kõne kaitseväe paraadil, ei pidanud neid vilju loetledes õnneks üldsõnaliseks jääma: maailma eri paigus on operatsioonidel käinud ja sõjakoldes oleku kogemusi saanud üle kahe ja poole tuhande mehe ja naise; sel aastal võtab Eesti kasutusele uued relvasüsteemid; mais aset leidev õppus Siil 2015 on kaitseväe ajaloo suurim ning toob kokku üle 13 000 meie endi ja liitlaste sõjaväelase… Sümpaatne oli Terrase kõnes see, et ta tõi nii uuemast kui ka vanemast ajast näiteid vene rahvusest Eesti elanike kohta, kes on vapralt Eesti eest võidelnud.
Terras rõhutas veel: „Eesti on valinud laiapindse riigikaitse tee, kus igaühel meist on võimalik anda oma panus.” Peaminister Taavi Rõivas aga kuulutas aastapäeva eelõhtul peetud kõnes, et mis tahes agressorit heidutab kõige paremini usk oma riiki ja usk iseendasse.
Aga usuga iseendasse ja oma riiki on Eestis keskpärased lood. Rahulolematus kipub saavutusi nii tihti varjutama, et Ilves pani oma kõnesse lausa anuva üleskutse: „Tunnistagem ometi: teist korda oleme teinud paremini. Meil on, mida vajadusel kaitsta, mida hoida ja kalliks pidada.”
Sõltumata sellest, kas olete presidendi hinnanguga nõus või mitte, on praegu jälle käes aeg, kus iga täiskasvanud kodanik saab riigikogu valimistel anda oma panuse, et järgmise nelja aasta jooksul juhitaks Eesti riiki (veel) paremini ja suunataks ta seisakust välja. Nõnda, et süveneks tunne: Eesti riiki tasub kaitsta, hoida ja kalliks pidada.
