Juhtkiri: järsud liigutused alkoholipoliitikas

Ühe kõnekäänu kohaselt pidi poliitiku elu koosnema võimatutest ülesannetest: lubada meestele odavamat alkoholi ja naistele kaineid mehi.

Eesti poliitikas pole taskukohasema alkoholi lubamine kuigi levinud ja isegi napsilembesed inimesed ei aja avalikult oma harjumuse peale rinda uhkelt kummi. Alkoholi peetakse üsna üheselt halvaks. Seda võime pidada alkoholivastase propaganda võiduks.

Kahtlemata on alkoholism Eestis tõsine probleem ja vahendid selle tõrjeks tarvilikud. Kuid sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski pakutud piirangute kiireloomulistena vastuvõtmine ei vasta hea seadusloome tavale – selleks on ta liiga järsk. Jõulised piirangud alkoholireklaamile ja tanklapoodides alkoholi müümise keeld kuuluvad silmatorkavalt järskude liigutuste hulka.

Ent hea seadusloome tavad on ju riigi enda esindajate välja töötatud. Samamoodi on alkoholipoliitika roheline raamat töödokumendina välja töötatud riigi osalusel ja eestvedamisel. Siinkohal ei mängi rolli tõsiasi, et rohelise raamatu soovitused olid ammuilma olemas ja töösturitele teada. Töödokumentides on ikka igasugu soovitusi, kuid peale üldsuundade on kriitilise tähtsusega ka rakendamise üksikasjad. Hea seadusloome eeldab, et ettevõtjatele antakse aega muudatustega kohaneda ja plaane teha.

Hea seadusloome eeldab, et asjaosalistele antakse küllaldaselt aega muudatustega kohaneda.

Jah, võime seada kaalukausile inimeste tervise ja teisalt ettevõtjate toimetuleku ning järeldada, et tervis on ikka tähtsam vara. Kuid tervise hoidmiseks kannavad kiireloomuliste sööstude asemel vilja ainult pika perspektiiviga läbimõeldud otsused, mille tagajärjed on hoolsalt analüüsitud. Alkoholimüük pole keelatud ja on paraku tuluallikas. Teiste hulgas teenib sellelt vajalikku aktsiisiraha ka eesti kultuur. See võib küll olla vastuoluline, aga alkoholimüüjad on oluliste projektide rahastajad – ka spordivallas. Kui kaob nende tulu, peab miski asemele tulema.

1930. aastate alkoholipoliitika kõige karmimatest meetmetest on loobutud, sest neid ei peetud mõttekaks. Isegi valitsused ei austanud neid. Peame sammuma realistlikku liini mööda ja ühiskonda samm-sammult väiksema alkoholitarbimise poole juhtima. Ent valitud kurss peaks olema ettevõtetele teada ja kiireloomulise seadusloome tõttu ei tohiks kannatada alkoholitulust sõltuvad valdkonnad nagu kultuur.