Kombeks on ka rõhutada, et seda tehakse seaduse piirides. Kuid alati ei piisa algatuse omaduste hindamiseks sellest, kui kuulata, mida autorid deklareerivad. Ka teod kõnelevad ja Eestis on algatuse autor Danel Puuder ise vangis istunud. Kavas on hakata 10–20-liikmeliste rühmadena tänaval patrullima. Ühtlasi tekib küsimus, et kui eesmärk on olla nagu naabrivalve, siis milleks nii suured seltskonnad. Ja kas varemgi seadusega pahuksis olnud tegelased nüüd suudavad seaduse piiresse jääda.

Normaalsetes riikides kuulub jõu kasutamise monopol riigile. Ülejäänud saavad kasutada jõudu üksnes väga vahetuks enesekaitseks ja see, mida enesekaitse all mõeldakse, on üsna selgelt määratletud. See, kui kakskümmend motomeest mööda tänavaid sõidavad ja mõne tõmmuma ja neile kahtlasena tunduva tegelase sisse piiravad, pole kindlasti enesekaitse. See on omavoli ja surve.

Korda valvab normaalses riigis politsei ja kodanikud saavad tema tegevusele kaasa aidata abipolitseinikuks hakates. Mõistagi eeldab abipolitseinikuks hakkamine puhast tausta, samas kui end muinasgermaanlaste jumaluse järgi nimetavad Odini Sõdalased peavad piiravaks paheks ainult vägivalda naiste ja laste vastu. Olgu öeldud, et Soomes on olnud juhtumeid, kus perevägivallatsejad on ühtlasi olnud Odini Sõdalaste liikmed.

Mõnes riigis on inimestel tõepoolest tekkinud tunne, et nad ei saa enam traditsioonilistelt korrakaitseorganitelt abi ja immigrantide tulek on turvalisusprobleeme teravdanud. See on väga kahetsusväärne usalduse hajumine ja korrakaitseorganid peavad tegutsema nii, et usaldus kiiresti taastuks, enne kui levib omavoli.

Eestis omakaitseüksuste patrullide tekkimine, eriti kui nendega kaasneb kindel poliitiline ideoloogia, oleks äärmiselt halb nähtus. Mis siis, kui ennast tunneksid ühel hetkel ohustatuna mõned Kohtla-Järve tegelased, kes ajaksid selga laigulised rõivad, paneksid rinda must-oranžid lindid ja ütleksid, et nemad on nüüd rahvakaitsjad? Krimmis nii läks. Jõu monopol peab olema Eesti riigi käes. Muid variante ei ole.