Juhtkiri: Jõuvahekordade selgitamise aasta

Paljudes Euroopa riikides on saanud tegelikkuseks nn kartellierakondade kõrvale uute kaalukate poliitiliste jõudude tõusmine, millest Eesti poliitikas on mitu aastat palju räägitud.

Näiteks Rootsis, kus möödunud nädalal vallandus valitsuskriis ja seisavad ees erakorralised parlamendivalimised, mida polnud peaaegu 60 aastat vaja läinud. Traditsioonilise võimujaotuse on seal segi löönud 2010. aastal esimest korda parlamenti pääsenud ja tänavustel valimistel häältesaaki kahekordistanud immigratsioonivastane Demokraatide Partei. Demokraatidest, kellega vanad parteid pole seni eriti tegemist tahtnud teha, võib pärast 22. märtsi erakorralisi valimisi saada uue valitsuse moodustamise võti.

Soomes tegi 2011. aasta parlamendivalimistel tähelennu rahvuslik-populistlik Põlissoomlaste Partei, kelle häältesaak suurenes kõigest nelja aastaga 4,1%-lt 19,1%-le ja valimisvõit ei jäänud kaugele. Järgnenud kohalikel ja europarlamendi valimistel on neil läinud natuke tagasihoidlikumalt, aga 2015. aasta 19. aprillil toimuvatel parlamendivalimistel on Põlissoomlaste Partei kindlasti jõud, millega vanad võimuparteid peavad arvestama.

Ka viimasel ajal Euroopa Liidu teemadel laamendava Briti peaministri David Cameroni meelsust seletab paljuski Briti poliitika uus jõud. See on immigratsioonivastane Iseseisvuspartei (UKIP), millele arvamusküsitlused ennustavad tuleva aasta 7. mail toimuvatel parlamendivalimistel tähtsuselt kolmandaks parteiks tõusmist.

Hispaanias, kus parlamendivalimised on tuleva aasta 20. detsembril, võib praeguste arvamusküsitluste järgi vanadelt peavooluparteidelt võidu napsata aasta eest loodud protestipartei Podemos (Me Suudame). Sel on radikaalseid mõtteid majandusküsimustes, näiteks soov restruktureerida Hispaania riigivõlg. Samalaadsete ideedega on Kreeka poliitikaareeni uustulnukas Syriza, kes 2012. aasta valimistel jäi teiseks, kuid kellele võib tuleval aastal saabuda uus võidušanss, kui parlament ei suuda presidenti valida ja saadetakse laiali.

Kõik mainitu ei tõota igatahes Euroopale tulevaks aastaks stabiilsust. Ka vaikseks jäänud võlakriisiteema võib jälle lõkkele lahvatada. Aga kogu see ebastabiilsus on vanade erakondade tegemiste ja tegematajätmiste tulemus.