Teoreetiliselt võiks asi olla lihtne. Vahistatute versiooni järgi oli MV Seaman Guard Ohio väljaspool India territoriaalvett, kui India patrull-laev käskis neil endale järgneda ja Bengali lahel puhkenud tsükloni eest sadamasse varju sõita. Sadamas aga laev arestiti ja meeskond vahistati süüdistatuna ebaseaduslike relvadega India vetesse sisenemises.

Kui laev oli avamerel, kehtis talle avamereõigus. See tähendab, et laevale tuli kohaldada selle riigi jurisdiktsiooni, mille lipu all ta sõitis, mitte India oma. Isegi India territoriaalvetesse sisenemine ei peaks olema probleem, sest ÜRO mereõiguse konventsiooni järgi on kõigi riikide laevadel õigus territoriaalmerest rahumeelselt läbi sõita. Muidugi ei ole nimetatud konventsioon nii lakooniline kui ainult paar lauset ja võib leida asjaolusid – eriti kui laeva pardal on relvad –, millele toetudes väita, et tegemist ei olnud rahumeelsete kavatsustega. Peale relvadega ebaseaduslikult India vetesse sisenemise on Seaman Guard Ohio saanud muide süüdistuse ühelt India kalalaevalt, mille meeskonda samuti tükk aega vahi all hoiti, ebaseaduslikult kütuse võtmises.

Niisiis, meie piraadikütid võivad olla süütud kannatajad, aga selle looga otseselt mitte seotud asjaolud teevad nende olukorra ikkagi täbaraks. Näiteks see, et 2012. aastal lasid ühe Itaalia tankeri meeskonnaliikmed maha kaks India kalurit ja tekitasid piraadiküttimisele Indias halva kuulsuse. Pealegi vahistati mullu detsembris USA-s India diplomaat ja vastutasuks ei saa suurriigi ambitsioonidega India nüüd ka laevaloos USA huvidele kiiresti järele anda. Seda arvestades võib Eesti India-suursaadiku Viljar Lubi lähenemist mõistlikuks pidada. Meil pole mõtet kaasust diplomaatiliselt teravaks ajada, sest see ei too lahendust lähemale, vaid võib selle hoopis kaugemale lükata.

Eeluurimise tähtaeg – 90 päeva – saab täis järgmisel nädalal. Loodame, et India kohus ei leia enam uusi ettekäändeid meie mehi kinni pidada.