Üks neist – rändekriis – ootab tõesti asjalikke lahendusi, sest mööda see meist ei lähe ja parem oleks selleks valmis olla.
Teise peatüki pidanuksime juba ammu sulgema. Kooseluseaduse vastuvõtmine riigikogu möödunud koosseisus oli märgilise tähendusega samm, mis viis Eesti endise idabloki riikide seast nüüdisaegsete Euroopa demokraatiate sekka. See seadus piirab inimeste seksuaalsättumuse tõttu diskrimineerimist ja tagab kaitse partneriga juhtunud ootamatuste korral. Kõik ülejäänu selle juures, mida praegu tuntakse rakendussätetena, peaks kuuluma tehniliste küsimuste valda: paras juristidele närida, et seaduse rakendamisel võimalikult vähe tõrkeid tekiks. Tegelikult vajavad seadust ju vähesed, aga selles lääneliku õiguskorra väärtus ju seisnebki, et kedagi ei jäeta riigi kaitse alt välja.
