Juhtkiri: Ka Euroopal on aeg üllatada
Ettevaatlik ja sündmustel sabas sörkiv reaktsioon iseloomustas pikka aega näiteks ka võlakriisi vaigistamist.
Venemaa on samal ajal mitu korda ootamatu käigu teinud. Näiteks Putini jultumus Krimmi annekteerimisel üllatas isegi paljusid alalisi Venemaa vaenajaid, ülejäänud eurooplastest rääkimata. Päris paljud Euroopa liidrid paistavad lootvat (isegi pärast Vene sõjaväelaste tabamist Ida-Ukrainas), et rohkem seesuguseid üllatusi Putin neile ei korralda, vaid räägib ikka diplomaatilisest lahendusest.
Nädalavahetusel Brüsselis toimunud EL-i riigijuhtide kokkutulekul anti Venemaale järjekordne nädal mõtlemisaega. Seni jälgib EL edasist arengut Ukrainas ja valmistab ette uusi tugevamaid sanktsioone, kui Venemaa ei lõpeta Ukrainas sõjalist tegevust. Osa Euroopa riikide – Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Austria – juhid on seejuures võtnud üsna põhimõttevaba hoiaku. Tšehhi peaministri Bohuslav Sobotka sõnul jätab Tšehhi endale õiguse Euroopa Liidu uued Vene-vastased sanktsioonid osaliselt tagasi lükata, kui need tekitavad tema majandusele ebaproportsionaalselt suurt kahju. Eks Eestiski leidus pärast Vene vastusanktsioonide väljakuulutamist inimesi, kes tõttasid Venemaa sanktsioonidega pigistamist mõttetuks kuulutama. Riigijuhtidelt, kes ei tohiks Vene küsimuses kõige naiivsemad olla ega ka ainuüksi majanduslikes kategooriates mõelda, on sellist juttu siiski kurb kuulda. Kas Tšehhis on 1968. aasta Praha kevad ja sellele järgnenud „liitlaste” sissetung tõesti juba unustatud?
Mida kõhklevam on Euroopa Liit, seda julgemaks Putin muutub. Putinile antud nädalase mõtlemisaja jooksul võiks lääs kokku panna sanktsioonide paketi, millega on võimalik initsiatiiv enda kätte võtta – piirata otsustavalt nafta ja gaasi ostmist Venemaalt ning veelgi piirata Venemaa võimalusi rahvusvahelisi finantstehinguid teha.
Euroala võlakriisi vaigistas mäletatavasti Euroopa Keskpanga president Mario Draghi, kes ütles 2012. aasta suvel, et keskpank teeb kõik, mida vaja, et päästa euro. Jutule järgnesid ka mõned jõulised rahapoliitilised otsused ja pärast seda ongi euro küsimuses valitsenud rahu. Euroopal on aeg hakata ka Ukraina puhul sama otsustavalt tegutsema.
