Reformierakondlaste praegune, keskerakondlaste valitsuse-eelne ja riigikontrolli kestev kriitika näitavad, et riigi likviidsusreserv on vigane.

Selles vaidluses, kus pada sõimab katelt, õigust mõistes tuleb meeles pidada sedagi, et nii praegune kui ka eelmine valitsus on reservi vähendamist põhjendanud riigi likviidsuse juhtimise paranemisega ja mitte päris ilma põhjuseta. Näiteks tänavu suvel otsustas valitsus, et edaspidi tuleb reservi minimaalsuurust arvutades lähtuda kuue, mitte üheksa kuu võimalikest vajadustest, sest paranenud on riigi rahavoo prognoosimise võime, valmisolek saada kriisi korral laenu jmt. Tõsine argument on seegi, et raha likviidses vormis hoida on praegusel ajal endiselt kulukas, sest euro lühiajalised intressid on 2014. aasta teisest poolest saadik negatiivsed.

2011. aastal, kui Andrus Ansipi valitsus otsustas töötukassa ja haigekassa reservid valitsuse reservidega liita, pani toonane rahandusminister Jürgen Ligi riigikogus peetud arutelule punkti lausega: „Nii palju lolli juttu nii tühja asja pärast, nagu on olnud, on ikka raske tekitada, kusjuures kõik argumendid on ükshaaval ära kukkunud.” Tema erakonnakaaslaste praegune ja riigikontrolli kestev kriitika näitab, et nii üheselt hea toonane otsus siiski polnud ja riigikontrolli ettepanekuid tasuks arvestada. Ka keskerakondlased olid enne valitsusse pääsemist sellel arvamusel.