Juhtkiri | Kaubanduskeskused kerkivad, mälestised lagunevad

 (58)

Juhtkiri | Kaubanduskeskused kerkivad, mälestised lagunevad
Peaminister Jüri Ratas Patarei vanglasFoto: Ilmar Saabas

Kas pole imelik, et samal ajal pika kaubanduskeskuste ehitamise buumiga kestab Tallinnas mitme ajaloolise ja arhitektuuriväärtusega hoone surmaagoonia? Otsekui oleks Tallinnasse näiteks kaubanduskeskust T1 või Ülemiste keskuse järjekordset laiendust väga vaja, aga Patarei merekindlusest, linnahallist või Liberty mõisast on ükskõik.

T1 ehitamine ja Patarei vanglale-kindlusele uue elu andmine ei ole teineteisele vastanduvad projektid, aga nende edenemist on siiski huvitav võrrelda. T1 rajamisse investeeritakse esialgu 90 miljonit eurot, Patarei merekindluse renoveerimise maksumuseks on hinnatud 100–120 miljonit eurot. T1 rajavad ärimehed leidsid vajaliku raha hoolimata juttudest, et rohkem kaubanduskeskusi Tallinnasse ei mahu. Seevastu Riigi Kinnisvara AS, millele merekindlus praegu kuulub, pole renoveerimisele sammugi lähemale jõudnud. Olgugi et aega atra seada on mõlema projekti puhul olnud umbes sama palju. 1999. aastal valmis T1 esimene, teostamata jäänud projekt, Patarei vanglat hakati kolima 2002. aastal ja lõplikult tühjaks jäi see 2005. aastal.

Nii sisu kui ka välimuse poolest on moodne kaubanduskeskus ja ajalooline kindlus muidugi väga erinevad asjad, aga laias plaanis mõeldes on neil teineteist vaja. Eesti enda elanikke on kõigi Tallinna kaubanduskeskuste ära elatamiseks vähevõitu ning Soome ostuturistide hulk väheneb hinnatasemete ühtlustumise tõttu. Mida rohkem meil on vaatamisväärsusi, mille tõttu Eesti välisturisti radarile võib sattuda, seda parem ka kaubanduskeskustele ja üldse majandusele.

Senisel viisil jätkates kuuluvad RKAS-ile varsti merekindluse varemed, mitte merekindlus. Targem oleks kindlusele ikkagi erainvestoritest ostjad leida. Et see õnnestuks, ei tohi muinsuskaitse ja avalikku kasutusse jätmise nõuetega üle pingutada.

Ei saa öelda, et Patarei vanglale uue funktsiooni andmiseks ideid pole olnud. Küll pidi sinna kolima Tallinna ülikool, küll kunstiakadeemia, küll mõlgutati mõtteid vangla hotelliks ja kasiinoks ehitamisest. Patarei vangla ühele või teisele ülikoolile andmine jäi poliitikute otsustamatuse taha, milles suur osa oli sellel, et 2000-ndate keskpaiga buumimeeleolus unistasid nad ajaloolise hoone superhinnaga müügist. Seda ei sündinud ja ülikoolid on nüüdseks oma ruumiprobleemi lahendamisel teist teed läinud. Riik ei püüdnud varblast ega tuvi.

Möödunud nädalal käis Patareid vaatamas peaminister Jüri Ratas, kellel on niigi kaelas lubadus renoveerida linnahalli, mis läheb valitsusele ja Tallinnale maksma ligikaudu 80 miljonit eurot. Patarei hoonekompleksi RKAS-i hoolde jätmine ei tõota seetõttu head, senisel viisil jätkates kuuluvad RKAS-ile varsti merekindluse varemed, mitte merekindlus. Targem oleks kindlusele ikkagi erainvestoritest ostjad leida. Et see õnnestuks, ei tohi muinsuskaitse ja avalikku kasutusse jätmise nõuetega üle pingutada.

Vormistage Eesti Päevalehe püsimaksetellimus vaid 30 sendi eest päevas ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust! Vaata lähemalt »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare