Lõpuks ometi kavandab riik aga arvestatavaid samme taastuvelektri osakaalu suurendamiseks. Peagi valitsusse jõudev elektrituruseaduse muudatus paneks Eesti Energiale kohustuse maksta aastas ligi 300 miljonit krooni toetust elektri ja soojuse koostootmisjaamadele ning taastuvelektri tootjatele.

See on iseenesest mõistlik ja vajalik samm. Ja seda mitte üksnes põhjusel, et Eesti on võtnud endale EL-i ees kohustuse rohelise energia osakaalu suurendada, vaid ennekõike meie endi pärast: hajutatud ja mitmekesine elektritootmine on nii meie energiajulgeoleku kui ka puhta keskkonna huvides. Tõsi, kui taastuvelektri osakaal on vaid viis protsenti, on see ikka veel naeruväärselt väike näitaja. Kuid ometi kolm korda suurem kui praegu.

Kahetsusväärne on aga see, kui taastuvenergia toetamist kasutatakse järjekordse elektrihinna tõusu põhjendusena. Esiteks jääb arusaamatuks, miks ei võiks Eesti Energia taastuvenergia toetamiseks kulutada summasid, mis laekuvad heitmekvootide müügist. Mullu teenis Eesti Energia selle pealt üle miljardi krooni. Kas need rahad on mõeldud üksnes investeeringuteks põlevkivienergiasse ja riigile makstavaks omanikutuluks?

Teiseks tasub meenutada sedagi, et põlevkivielektri hind on praegu taastuvenergia omaga võrreldes kunstlikult madal. Ei arvestata ju põlevkivielektri hinna sisse kõiki selle tootmisega seotud kõrvalmõjusid, nagu näiteks reostatud põhjavesi, mille eest hakkavad maksma alles tulevased põlved.