Link kopeeritud!

JUHTKIRI | Kes saab hakkama odava välistööjõuta?

 (42)

JUHTKIRI | Kes saab hakkama odava välistööjõuta?
Foto: Andres Putting

Kui on olemas tahe, siis leidub ka tee. Viimasel ajal tõestavad selle inglise vanasõna paikapidavust odavat tööjõudu vajavad Eesti ettevõtjad. Hoolimata meie riigi eriti odavat välistööjõudu tõrjuvast hoiakust leiavad nad võimalusi seda sisse tuua, skeemitades renditööjõuga. Siseminister Andres Anvelti arvates tuleks skeemitamine välja juurida karmide trahvidega, tööandjate arvates tööjõu sissetoomise lihtsustamisega.

Välistööjõust rääkides tuleb eristada kahte aspekti: üks puudutab sisserände piirarvu, teine renditööjõudu. Sisserände piirarv on palju kajastatud teema, millest rääkides poliitikud demonstreerivad oma rahvuslikkust või ettevõtjasõbralikkust. Seevastu renditööjõud ei ole Eesti tööturu probleemina eriti palju tähelepanu pälvinud. Sõnaga „renditööjõud” seostusid ju alles hiljuti peamiselt Eesti inimesed, kes käivad rendiagentuuri vahendusel tööl Soomes, Rootsis ja Norras, mitte Leedu ja Poola rendiagentuuride kaudu Eestisse tööle toodavad töötajad. Nende ulatuslik kasutamine on viimase paari-kolme aasta jooksul tekkinud suundumus.

Piirarvu puudutavaid reegleid on aastatega veidi lõdvendatud. Näiteks tippspetsialistid – rohkem kui kahekordset Eesti keskmist palka saama hakkavad välismaalased – ja idufirmadesse tööle asujad mullusest aastast enam piirarvu alla ei käi. Sellegipoolest sai tänavune piirarv (1315 inimest) täis juba esimese kvartaliga, mistõttu tööandjate keskliidu arvates võiks reegleid veelgi leevendada. Kuid väga kahtlane on, kas nende reeglite leevendamine isegi siseministeeriumi töörühma soovitatud määrani, mida valitsus ei aktsepteerinud, lahendaks renditööjõuga skeemitamise probleemi n-ö heaga. See nõuaks ikka täielikku pööret suhtumises odava tööjõu sissetoomisse.

Samamoodi nagu välisspetsialistide Eestisse toomise puhul, tuleb ka odava välistööjõu lubamise küsimuses otsida mõistlikku kompromissi.

Loe veel

Nii et ainus odava tööjõu varjatud sissetoomise vastane ravim on täissallimatus, karmimad trahvid jms? Kuigi odava välistööjõu import on poliitilises mõttes mürgine teema, ei tohiks sellest rääkimine olla päris tabu. Ühest küljest on Eesti tööhõive suuruselt Euroopas esimeste hulgas. Samuti väheneb aasta-aastalt eestlaste valmisolek odavaid lihttöid teha, kuid vaja on, et keegi needki tööd ära teeks. Teisalt on töötuna arvel Haapsalu linna jagu vähenenud töövõimega inimesi. Suvel töötada soovivaid lapsi on rohkem kui sobivaid tööpakkumisi jne. Reserve on, aga ettevõtjatel on neid rakendada tülikam kui vaesematest riikidest ajutist tööjõudu sisse tuua. Samamoodi nagu välisspetsialistide puhul, tuleb ka odava välistööjõu küsimuses otsida mõistlikku kompromissi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare