Link kopeeritud!

JUHTKIRI | Kes vahetaks välja hallid passid?

 (130)
JUHTKIRI | Kes vahetaks välja hallid passid?
Foto: Ilmar Saabas

Eestil on probleem: meil elab ebaproportsionaalselt suur hulk inimesi, kellel pole ühegi riigi kodakondsust. Rohkem kui veerand sajandit pärast iseseisvuse taastamist pole ligi 80 000 inimest tahtnud või suutnud võtta endale Eesti ega ühegi teise riigi kodakondsust. Peaaegu eranditult on tegemist inimestega, kes kas ise või kelle vanemad saabusid siia Nõukogude okupatsiooni ajal.

Inimeste põhjused on erinevad. Kelle jaoks tundub keele äraõppimine liiga raske või mõttetuna. Keda peibutab võimalus sõita viisavabalt Venemaale (aga Euroopa Liit on Eesti residentidele valla niikuinii ja näiteks USA annab viisasid ka hallidesse dokumentidesse). Kellel on lihtsalt täiesti ükskõik, millise riigi paber tal taskus on – kuhugi sõita ja kedagi valida ei kavatsegi, aga muid õigusi kodakondsuse puudumine peaaegu et ei piira.

Eesti riigil ei tohiks nii ükskõik olla. Praegu, kui valimiskampaanias on puhkenud arutelu topeltkodakondsuse üle, jäävad sageli tähelepanu alt välja need, kellel ametlik side kodumaaga üldse puudub. Ometi elame paradoksaalses olukorras: Kanadas või Austraalias elav Eesti kodanik võib käia valimas ning mõjutada Eesti poliitilist elu ka siis, kui ta ise oma valiku tagajärgedega kunagi kokku ei puutu. Siin elav halli passi omanik aga mitte, kui välja arvata kohalikud valimised.

Ootame erakondadelt just nende valimiste eel selgeid ettepanekuid, kuidas kodakondsuseta inimeste probleem ära lahendada.

Võib end ju lohutada küünilisevõitu mõttega, et tegemist on ajas iselahenduva probleemiga. Kuid manalateele minejate kõrval tuleb igal aastal juurde ka neid, kes otsutavad viimaks valida ikkagi Venemaa kodakondsuse. Kui kodakondsuse debatti peetakse meil valdavalt läbi julgeolekuprisma, siis ei aita muidu pigem passiivse elanikkonna kihi Venemaa rüppe suunamine Eesti turvalisuse tõstmisele kuidagi kaasa. Teisalt poleks muidugi ka õige ega teiste vastu õiglane neile Eesti passe jõuga kätte suruda.

Üks on selge: meie 1990-ndatel paika pandud kodakondsuse jagamise kontseptsioon on nüüdseks ajale jalgu jäänud. Topelt- (või enamate) kodakondsuste seadustamise küsimuse kõrval tuleks mõelda ka nende kaasamisele, kelle dokumendi kaanel ilutseb tavakeeles tulnukatele viitav termin. Valimiskampaania on muide parim aeg, mil selliste ettepanekutega välja tulla.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare