Ivanova etteaste näitab, et Keskerakond on endiselt nagu kahe peaga lohe: üks pea ülistab läänelikkust, teine kummardab Moskva poole. Ratas küll teatas pärast Ivanova etteastet, et Sputnik ei ole sõltumatu meedia, vaid propaganda tööriist, ja sel põhjusel ei anna valitsuse liikmed ega riigiasutused Sputnikule intervjuusid. Ent samamoodi on Ratas oma varjamatult Vene-meelseid erakonnakaaslasi varemgi manitsenud, kuid nad ei ole teda kuulda võtnud.

Keskerakonna kui valitsuspartei jaoks on kaksmeelsus eksperiment, mille tõttu valitsuse juhtimise aeg võib lühikeseks jääda.

Kui mõelda ainult üks samm ette, on Vene-küsimustes n-ö dissidendiks jäämine Toomile ja Ivanovale kasulik. Paljud Keskerakonna valijad arvavad, et Toomil ja Ivanoval on õigus, ja annavad valimistel neile oma hääle. Ent pisut kaugemale mõeldes on säärane kaksmeelsus või silmakirjalikkus Keskerakonna kui valitsuspartei jaoks eksperiment, mille tõttu valitsuse juhtimise aeg võib lühikeseks jääda. Selle peale ei ole paljud keskerakondlased ilmselt veel korralikult mõelnud.

Suur põhjus, miks kaksmeelsus põhimõttelise tähtsusega küsimustes Keskerakonnale seni kätte maksnud pole, on IRL-i selgrootus. Paistab, et see „rahvuslik-konservatiivne” erakond on nõus leppima millega tahes, et ainult valitsuses püsida. Põhiline töö enese Keskerakonna juhina kehtestamiseks tuleb muidugi teha Ratasel, aga koalitsioonipartneritel on võimalik see talle lihtsamaks teha – usutavalt koalitsioonist lahkumisega ähvardades.