Juhtkiri: keskerakondlased, valige elu

Pühapäeval koguneb Tallinnasse Tondiraba jäähalli 1092 keskerakondlast, kelle võimuses on parteile uut juhti valides Eesti poliitikamaastikule suuri muutusi tuua – näiteks võimaluse teistsuguste valitsuskoalitsioonide loomiseks.

Praeguse koalitsiooni koostöö käib üle kivide-kändude. Nägime seda kevadel ja näeme jälle nüüd, kus sotsid ja IRL on kraaklema läinud Juhan Partsi Euroopa kontrollikotta lähetamise ja kooseluseaduse küsimustes, majandusminister Michal ning töö- ja terviseminister Ossinovski alkoholipoliitika küsimuses. Alternatiivi sellele koalitsioonile aga pole, sest Keskerakond on ennast vabatahtlikult isolatsiooni määranud.

Keskerakonna praeguse juhi valimiskampaania ei mõju isolatsiooni vähendavalt. Kampaania on olnud nii hull, et pigem vastupidi. Sõpradest on kiiresti tehtud vaenlased, ajalugu on ümber kirjutatud. Parteipealiku kirglikumate toetajate seisundit iseloomustab hästi järgmine lõik George Orwelli hoiatusromaanist „1984”: „Te ei ole enam iial võimeline tundma, mis on armastus, või sõprus, või elurõõm, või naer, või uudishimu, või julgus, või ausus. Te olete seest õõnes. Me pigistame teid tühjaks ja täidame siis iseendaga.” Tallinna linnameedia on viimasel ajal täis selliselt töödeldud zombide sõnavõtte.

Juhtimisstiiliga, mis hävitab uued juhikandidaadid, ei saa stagnatsioon pöörduda tõusuks, vaid ainult hukuks.

Kui jätkata lõbusamas toonis, siis on Keskerakonnas tegemist otsekui Tootsi maakeraga: kõigi inimeste maakera sees on veel üks suurem, Keskerakonna maakera. Vähemasti paistavad nõnda uskuvat paljud neist, kes on ennast selle erakonnaga sidunud. Mõnes mõttes on nende käitumine ratsionaalne. Muutuste poolt hääletamine tähendaks ju ebakindluse kasvu. Kas Keskerakond läheks lõhki? Kas järgmistel valimistel saaks tal olla rohkem edulootust? Kui saadaksegi valitsusse, kas tooks see parteifunktsionääridele rohkem hüvesid? Tallinna linnas toimib Keskerakonna toiduahel endiselt päris hästi, milleks hakata riskima uutele „turgudele” minekuga?

Jah, stagnatsioon ja omasse kapseldumine võib mõnikord mõnusalt maitseda. Aga kaua veel? Keskerakond on nagu perefirma ning perefirmade kohta ütlevad juhtimisnõustajad, et nende huku põhjus on enamasti asutaja, kes jääb järgnevuse korraldamisega hiljaks. Järeltulija ettevalmistamist soovitatakse alustada juba 15 aastat enne juhtimise kavandatavat üleandmist. Mõelge sellele, Keskerakonna kongressi delegaadid – erakonna praeguse juhtimisstiiliga, mis hävitab kõik uued juhikandidaadid, ei saa stagnatsioon pöörduda tõusuks, vaid ainult hukuks.