JUHTKIRI: Kiviõli Nauru- stsenaarium

Põlevkivitööstus on Kiviõli süda ja kui süda seiskub, jääb vähemalt mõneks ajaks seisma ka kogu see ligi 7000 elanikuga linn. Linn on tekkinud just tööstuse tõttu ja pole sellest sõltuvusest vabanenud praegugi. Kuid tume stsenaarium paistab tõepoolest terendavat, sest Kiviõli on tabanud Nauru-stsenaarium – paik, mis sõltub ühest loodusvarast, satub tupikusse, kui selle loodusvara kättesaadavus lõpeb. Naurul oli hädaks fosforiidi otsalõppemine, Kiviõlis kujuneb probleemiks aga vana põlevkivikaevanduse ammendumine ja üha suurema tõenäosusega ka paari kohaliku tegelase sahkermahkeri järele lõhnav skeem, mis takistab kasutusele võtmast uusi kaevandusi.

Nauru-stsenaarium peaks käivituma kuue kuni kaheksa kuu pärast, mil Kiviõli Keemiatööstuse senised kaevandused tühjenevad. Plaanid kaevanduste laiendamiseks on tehtud juba mõni aeg tagasi, kuid ilmselt said kaks inimest neist varakult teada ja soetasid uue põlevkivimaardla piirkonda endale maatükid. Intensiivset tegevust maatükkidel ei toimu, küll aga on need kõrgelt hinnatud (785 miljonit krooni!), ja seda maavara väärtust arvesse võttes. Seega on soov hangitud maatükiga kaubelda täiesti ilmne.

Kohtuvaidlus võtab hoogu, kuid kohtuveskid teadupärast jahvatavad aeglaselt ja seega elab põlevkivilinn lähituleviku suhtes teadmatuses. Kiviõli Keemiatööstuse kinnitusel pole kusagilt mujalt põlevkivi hankimine neile jõukohane ja see tähendaks ligi 700 inimese töötuks jäämist. Väikeses linnas tähendab see hulgaliselt sotsiaalseid pingeid. Paralleelid Nauruga on siingi ilmsed – ka seal suutis mõne tegelase erahuvi

üldi­sest kasust üle rullida ja n-ö väetisest koosnenud saareriik sattus senisest heaolust sügavasse hätta. Kiviõli Keemiatööstus aga on nõnda pika ajalooga ettevõtte kohta hämmastavalt hilise ärkamisega, sest otsused tooraine varustuspaikade kohta võinuks olla küpseks mõeldud kõige esimesena.