Väga võimalik, et tulevikus saab kliimamuutusest peamine migratsioonivoogude vallandaja ja suunaja. Ka nüüdse põgenikekriisi põhjustanud Süüria kodusõja kohta on käibel teooria, et kõige algtõukeks sai enneolematu põud maa kirdeosas 2006.–2010. aastal. Sajad tuhanded elatusallikata jäänud süürlased asusid ümber linnadesse ning nende rahulolematusest küpses pinnas Assadi-vastasteks meeleavaldusteks.

Kliimamuutus on hakanud tungima ka igapäevaellu. Pariisis algav kliimakonverents peab andma tulemusi.

Kliimasoojenemine on maailmapoliitika teemaks olnud juba tükk aega, aga varasemad ÜRO kliimakonverentsid on jäänud hambutuks – s.t soojenemist aeglustava kliimaleppeta. Enamiku riikide valitsused tähtsustavad ennekõike lühiajalist majanduslikku edu. Heitmete vähendamise kohustuste võtmisega ei ole tahetud oma poliitilise ellujäämise šansse rikkuda.

Seekordselt, 11. detsembrini kestvalt konverentsilt võib siiski loota suuremaid edusamme kui varem. Vaidlus, kas inimtegevus üldse kliima soojenemist mõjutab, on vaibunud mõjutamises veendunute kasuks. Kliimaprobleemid on tunginud otsapidi ka paljude riikide päevapoliitikasse. Tehnoloogia edenemine – näiteks päiksepaneelide ja tuuleturbiinide poolest – on muutnud kliimasoojenemist pidurdavate sammude tegemise kohati üldrahvalikku huvi pakkuvaks.

Teadlaste hinnangul jääks suurem kahju tulemata, kui maakera kliima ei soojeneks selle sajandi lõpuks tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes üle kahe kraadi. Ligi kraadi võrra on kliima 1880. aastaga võrreldes juba soojem ja praegusel trajektooril jätkates jõuaksime sajandi lõpuks neli kraadi soojema kliimani. Põhimõtteliselt on enamik maailma riike kahe kraadi eesmärgiga nõus, kuid täna Pariisis konverentsi alustavatel riigijuhtidel on praktilisi lubadusi kaasas soojenemist pisut vähem kui kolme kraadini aeglustavas mahus. Hea seegi, aga rohkem oleks parem.