On neil kahel sündmustel seost või mitte? Uue tüli vältimiseks nimetagem seda lihtsalt huvitavaks kokkusattumuseks. Seda enam, et kolme ametikoha koondamisele on praegu võimalik anda ka suurem tähendus, kui oleks ühe nõuniku personaalküsimus. Nimelt räägiti enne valimisi palju riigireformist, mille üks osa on riigiaparaadi ratsionaliseerimine. Presidendi kantseleist kolme ametikoha koondamist võib selles kontekstis võtta kui eeskuju, et vastvalitud riigikogu võiks tõesti riigireformi tegema hakata, alustades iseendast.

Nõunikke on Ilvesel ka pärast koondamist rohkem kui Soome või Läti presidendil.

Nii või teisiti ei tule kõhnumine Ilvese kantseleile kahjuks. Juba siis, kui Ilves 2006. aasta sügisel esimest korda ametisse astus, sai ta leebet kriitikat selle eest, et tema nõunike armee on Soome presidendi omast üle viie korra suurem. Olukord pole palju muutunud: Soome presidendil Sauli Niinistöl on nõunikke kolm, aga Ilvesel isegi pärast kolme nõunikukoha kaotamist seitse – õigusnõunik, sisenõunik, avalike suhete nõunik, majandusnõunik, julgeolekunõunik, kultuurinõunik ja vabakonnanõunik (see ametikoht on praegu täitmata). Peale nende on meie presidendi kantseleis eraldi nõunikega välisosakond, siseosakond, protokolliosakond ja avalike suhete osakond.

Peale Masso lahkub presidendi kaaskonnast peagi veel kaks inimest: õigusnõunik Ülle Madise läheb õiguskantsleriks, kantselei direktor Siim Raie muinsuskaitseameti peadirektoriks.

Ei maksa karta, et presidendile jääb Kadriorgu liiga vähe abijõudu. Pigem võiks president nõunike koosseisu veelgi rohkem koomale tõmmata, et innustada teisi riigiameteid riigireformi alustama. Eks Ilves ole ise ka tark mees, pealegi on tal nõunikke endiselt rohkem kui Soome või Läti presidendil.