Sotsid väidavad, et tegemist oli lihtsalt eksitusega ja nimetatud arvet kajastati erakonna majandusaasta aruandes muu reklaamikuluna, aga unustati see lisamata valimiskampaania aruandesse. Selline eksimine on põhimõtteliselt võimalik, aga kui lugu tõepoolest nõnda oli, siis annab see oponentidele hea võimaluse taas kord sotside rahandus- ja majanduskompetentsi kahtluse alla seada. Tegemist polnud ju tühise veaga, vaid kõnealune arve suurendas sotside 2011. aasta valimiskampaania kulusid seni deklareerituga võrreldes 6%. Kena eksitus küll, kas nad siis üldse raha lugeda ei oska?

Sotside eksitus või „eksitus” on teinud keeruliseks ka erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimehe Ardo Ojasalu olukorra, sest nii Keskerakonna, Reformierakonna kui ka IRL-i esindajad heidavad talle kui sotsiaaldemokraadile ette passiivset asjasse suhtumist. Kas Ojasalu peaks oma kohalt tagasi astuma, nagu nõuavad näiteks reformierakondlane Ants Leemets ja keskerakondlane Priit Kutser? Vaevalt Ojasalu kellegi teisega asendamine komisjoni praegu tõhusamalt tööle paneks. Ojasalu on sotsiaaldemokraatliku taustaga küll, aga ühtlasi on ta finants- ja raamatupidamisasjus komisjoni kõige kompetentsem liige. Küsimus, kuidas komplekteerida komisjon edaspidi nõnda, et oleks vähema pada-sõimab-katelt-tüüpi süüdistamist, väärib siiski arutamist.

Eelseisvate kohalike valimiste kontekstis ei ole jutuks oleval lool erilist tähtsust, sest poliitika maine on juba niigi räpane. Loodame väga, et erakonnad korraldavad lähenevate valimiste kampaania rahastamise ausamalt, puhtamalt ja selgemalt – nõnda, et pärast ei peaks jälle mitu aastat musta pesu pesema.