JUHTKIRI: Korralagedus ministeeriumis
Andres Siitan ei ole kindlasti puhas poiss. ERSO eksdirektor tegi juhtimisvigu ega saanud ajuti oma tööga hakkama, kuid mida rohkem asjasse süüvida, seda enam tekitab kahtlusi ka kultuuriministeeriumi juhtimisvõime.
Me ei räägi praegu ministeeriumi juhtkonna suhtlemisstiilist, Neeme Järvi ümber toimuva valguses on sellest juba piisavalt räägitud. Pigem tuleb rohkem tähelepanu pöörata kultuuriministeeriumi enda juhtimisvigadele, korralagedusele ja organiseerimatusele.
Tänane Eesti Päevaleht kirjutab ERSO-le korraldatud teenistuslikust järelevalvest, mis lõppes juba oktoobris. Siiani on sellest aruandest avalikkuse ette jõudnud ainult valitud palad, mis on soodsad kultuuriministeeriumile ja ebasoodsad Siitanile. Nüüd õnnestus Eesti Päevalehel aga dokumendiga lähemalt tutvuda ja selgus, et pilt pole sugugi must-valge. Seesama aruanne osutab ka korralagedusele ministeeriumi juhtimises.
Tuleb välja, et mõnegi ERSO-ga seotud probleemi juured ulatuvad juba 2001. või isegi 1999. aastasse – valed teod ja tegematajätmised, mille ministeerium avastab alles nüüd, kui lõppema hakkab 2010. aasta. Ministeerium lihtsalt ei teadnud ega tundnud juba aastaid huvi, mis tema allasutuses toimub.
Mis teeb probleemi eriti hirmuäratavaks, on see, et tegemist võib olla ainult jäämäe veepealse tipuga. Kultuuriministeeriumil on 60 allasutust. Võib ainult ette kujutada, mis kõik võib välja ujuda, kui kõigi nende allasutuste kohta tehtaks samasugune põhjalik teenistuslik järelevalve. Kas kultuuriministeerium ikka teab, mis kusagil toimub?
Ministeeriumi kantsler Siim Sukles rahustab avalikkust. ERSO on korralik õppetund, ütleb kantsler, kuid pole põhjust laiendada ERSO juhtumit teistele asutustele. Sukles on optimistlik, aga kas ka meil on põhjust olla sama optimistlik? Tekib ju küsimus: kuidas te saate seda nii kindlalt väita ja kust te teate, et muudes asutustes on kõik korras, kui te seda ERSO puhul väga kaua aega ei teadnud?
