Teisalt võib väita, et nii küpset olukorda kui praegu pole uue erakonna sünniks ammu olnud. Kui meenutada Res Publica sünniaja meeleolusid, siis need olid mõneti sarnased praegusega. Nagu praegugi, olid ka tollal eelneva viie aasta jooksul Eestit ja maailma räsinud mitu majanduskriisi. Kuigi 2002. aastaks oli hullem möödas, olid valijad vanade poliitiliste jõududega rahulolematud. Nüüd on valijad veelgi rahulolematumad. Valitsusliidu peale on vihased isegi paljud ettevõtjad ehk uute erakondade potentsiaalsed rahastajad. Kui mitte nüüd, siis millal veel?

Viimased kohalikud valimised andsid uute poliitiliste jõudude võimaluste kohta vastuolulisi signaale. Tallinna uus jõud – valimisliit Vaba Tallinna Kodanik – jäi linnavolikogu ukse taha. Tartus saatis uusi jõudusid – valimisliitu Isamaaline Tartu Kodanik ja valimisliitu Vabakund – aga tagasihoidlik edu, mõlemad pääsesid volikokku. Küll mitte väga veendunult, aga ikkagi on põhjust küsida: kui mitte nüüd, siis millal veel?

Erakonnal, mille loomise alustamisest ühendus Parem Eesti ja MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik möödunud nädalavahetusel teada andsid, ei saa praeguste kartellierakondade võimumonopoli murdmine kindlasti kerge olema. Uue erakonna eestvedajad räägivad küll südamevalust Eesti käekäigu pärast, kuid Res Publica ja roheliste lood on valijate hinge jätnud kartuse, et ideaalid unustatakse niipea, kui saadakse võimu juurde. Samuti on valimised korduvalt näidanud, et ideaalidest üksi ei piisa. Valijate südame võitmiseks tuleb kasutada ka võtteid, mille jaoks on vaja raha ja võimu.

Tugev nõudlus riigikogu valimiskünnist ületada suutva uue erakonna tekkeks on Eestis kindlasti olemas. Jõudu aktivistidele erakonna rajamiseks, mis suudab nõudlusele vastata ja jääb püünele kauemaks kui üheks valimistsükliks!