Juhtkiri: kuluhüvitistega selgus majja
Riigikogu on kuluhüvitiste maksmise korda ja põhimõtteid viimase viie aasta jooksul juba neli korda muutnud. Paistab, et alati ei tee sage harjutamine meistriks. Ilmnenud on vajadus kuluhüvitiste maksmist veel üks kord kohendada. Selleks et hüvitis oleks hüvitis, mis kompenseerib töö käigus tekkivaid kulusid, mitte pole vaat et palga lahutamatu osa.
Kehtib põhimõte, et riigikogu liikmele hüvitatakse riigikogu juhatuse kehtestatud korras kuludokumentide alusel tööga seotud kulutusi kuni 30% ametipalgast. Peale selle on hüvitis ette nähtud väljaspool Tallinna elavatele riigikogulastele ja volituste lõppemise puhul.
Täna kogunev riigikogu juhatus ja vanematekogu, te võiksite nüüd lõpuks luua süsteemi, mis oleks selge, põhjendatud ja nii petmisvaba kui vähegi võimalik. Te vastutate maksumaksja raha eest. Kuid mis veelgi olulisem: teil lasub vastutus riigikogu maine eest. Kuluhüvitised on juba ammu üldsuses kirgi tekitanud. Ja miks ei peaks tekitama? Seadusandja rikub seadust ja need rahvasaadikud, kes ise ei riku, kas õigustavad seda või vaikivad. See on samm õigusliku nihilismi poole ning sillutab teed võimust võõrandumisele ja populistlikele äärmusjõududele, kes parlamentarismile sülitavad.
Põhiseadus kohustab tagama riigikogu liikmele piisava, tema sõltumatust ja mandaadi kasutamise vabadust tagava sissetuleku. Seega võib riigikogulase ametipalka tõsta, nii et ta saaks oma kulud kaetud ega läheks tšekkide ja arvetega lisa nõutama. Kui oleks ainult palk, oleks süsteem läbipaistev ja võiks aru saada ka praegusest 15–20% suuremast sissetulekust. Tagasivalimisse investeerida on rahvasaadiku enda huvides.