Kehtib põhimõte, et riigikogu liikmele hüvitatakse riigikogu juhatuse kehtestatud korras kuludokumentide alusel tööga seotud kulutusi kuni 30% ametipalgast. Peale selle on hüvitis ette nähtud väljaspool Tallinna elavatele riigikogulastele ja volituste lõppemise puhul.

Täna kogunev riigikogu vanematekogu, looge süsteem, mis on selge, põhjendatud ja võimalikult petmisvaba.
Hüvitamine on arusaadav ja õigustatud ning kuulub tööelu juurde, kuid raamatupidamise jokkjuhtumid seavad kogu süsteemi löögi alla. Maksumaksjatena oleme me maksnud kinni öiseid pitsasöömisi, ebaproportsionaalselt kulukaid taksosõite, sugulastelt renditud autosid, lapsele ja abikaasale auto soetamist. Suurt autohüvitist võtab vastu inimene, kellel endal juhiluba polegi. Isiklik ahnus on hüvitamiskorrast teerulliga üle sõitnud. Õigupoolest pole see isegi mitte jokk. Sihipäratud kulutused peab tagasi nõudma, kuid riigikogu kantselei laiutab käsi.

Täna kogunev riigikogu juhatus ja vanematekogu, te võiksite nüüd lõpuks luua süsteemi, mis oleks selge, põhjendatud ja nii petmisvaba kui vähegi võimalik. Te vastutate maksumaksja raha eest. Kuid mis veelgi olulisem: teil lasub vastutus riigikogu maine eest. Kuluhüvitised on juba ammu üldsuses kirgi tekitanud. Ja miks ei peaks tekitama? Seadusandja rikub seadust ja need rahvasaadikud, kes ise ei riku, kas õigustavad seda või vaikivad. See on samm õigusliku nihilismi poole ning sillutab teed võimust võõrandumisele ja populistlikele äärmusjõududele, kes parlamentarismile sülitavad.

Põhiseadus kohustab tagama riigikogu liikmele piisava, tema sõltumatust ja mandaadi kasutamise vabadust tagava sissetuleku. Seega võib riigikogulase ametipalka tõsta, nii et ta saaks oma kulud kaetud ega läheks tšekkide ja arvetega lisa nõutama. Kui oleks ainult palk, oleks süsteem läbipaistev ja võiks aru saada ka praegusest 15–20% suuremast sissetulekust. Tagasivalimisse investeerida on rahvasaadiku enda huvides.